Haiguste ennetamine

Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje vajavad erilist tähelepanu, kuivõrd nakkushaiguste võime ulatuslikult ning kiirelt levida võib viia haiguspuhangute ja epideemiate tekkeni. Nakkushaigustesse haigestumine on Eestis üldiselt kontrolli all, tänu suhteliselt heale vaktsineerimistega hõlmatusele esineb mitmeid vaktsiin-välditavaid nakkushaiguseid väga harva. Endiselt on suureks rahvatervise probleemiks HIV-nakkuse laialdane levik ning uute nakatunute lisandumine. 

Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad erinevatel viisidel otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu.

Tänu suhteliselt heale vaktsineerimistega hõlmatusele esineb mitmeid vaktsiin-välditavad nakkushaiguseid väga harva. Metsloomade vaktsineerimise tulemusel on Eesti marutaudi vaba ning kohalik loomahammustuse järgne marutõve oht inimestel väga väike. Samas on Eestis murettekitavalt kõrge puukidega levivatesse nakkushaigustesse (nt puukentsefaliit ja -borrelioos) haigestunute arv. Samuti on probleemiks HIV-nakkuse laialdane levik. 

Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning nakkused levivad ka ühest riigist teise. Seetõttu on oluline reisimisel teada, milline on nakkushaiguste olukord teistes riikides ning milliseid vaktsineerimisi või muid nakkuse ennetamiseks vajalikke tegevusi enne või peale reisi ette võtta.

Viimase kümnendi jooksul on üha enam hakatud pöörama tähelepanu nakkustekitajate ravim-resistentsusele kui uuele rahvatervise probleemile nakkushaiguste vastu võitlemisel. Kõige teravamini tuleb probleem esile mikroobide antibiootikumide resistentsuse näol. Antibiootikumide liigne ning ebaotstarbekas kasutamine nii inimeste kui põllumajandus- ja koduloomade ravis ning ravimijääkide keskkonda sattumine on peamised tegurid, mis soodustavad antibiootikumidele resistentsete mikroobide teket ja levikut.

Eestis korraldab nakkushaiguste seiret ning järelevalvet Terviseamet.

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine aitab ennetada nakkushaigusi. Vaktsineerimine tähendab haigustekitaja või selle osakese (antigeeni) viimist organismi. Inimese immuunsüsteem reageerib vaktsiinis sisalduvatele haigustekitaja osakestele ning nii kujuneb välja kaitse ehk immuunsus. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal sisalduvad haigustekitajad või selle osakesed ei saa põhjustada nakkushaigust. Seega on võimalik vaktsineerides tekitada immuunsus nakkushaiguse vastu ohutult haigust läbi põdemata.

Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel üheteistkümne nakkushaiguse vastu. Tänu vaktsineerimisele ei levi Eestis mitmed rasked nakkushaigused, sh lastehalvatustõbi, difteeria, leetrid. Nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, läkaköha, hemofiilusnakkus, mumps ja punetised on vähenenud märkimisväärselt. Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu esineb lastel tuberkuloosi väga harva ning puuduvad rasked tuberkuloosi haigusvormid vaatamata tuberkuloosi suhteliselt kõrgele haigestumisele elanikkonna hulgas. Alates 2014. a. vaktsineeritakse väikelapsi rotaviirusnakkuse vastu ning esimese kolme aastaga on saavutatud märkimisväärne haigestumise vähenemine – u 70% on vähenenud imikute haigestumine ja haiglaravi vajadus.

Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega on olnud üldiselt hea, kuid vähenenud järjepidevalt viimase kümne aasta jooksul. Hõlmatuse languse on tinginud lastevanemate keeldumised oma lapsi vaktsineerida. Vaktsineerimistest keeldumise põhjusteks on kartused vaktsiinide ohutuse suhtes või kõhklused nende vajalikkuses. Vaktsineerimise teemaga käib kaasas palju kuulujuttude, vandenõuteooriaid ja müüte, kuid kõige usaldusväärsem vaktsineerimist puudutava informatsiooni allikas on inimese perearst või -õde.

Laste vaktsineerimise vähenemine tähendab, et üha enam on elanikkonna hulgas haigustele vastuvõtlikke lapsi. See omakorda loob võimalused juba unustatud nakkushaiguste taas ilmnemiseks, levikuks ja puhangute tekkeks.