Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kuidas toetada sõjapõgeniku vaimset tervist?

Mis on sõjatrauma ja kuidas sõjapõgenikke toetada?

 

Sõjatrauma on mitme-etapiline kogemus, mis ei lõpe sõjaväljalt pääsemise või turvalisse riiki jõudmisega. See algab esimesest kokkupuutest sõjaga, näiteks rünnakud kodulinnale.

  • Inimene võib viibida pikalt esimeses, minekueelses etapis, kus sõjakogemus ja erinevad traumad on tema igapäevaelu osa.
  • Teine etapp on põgenemine – traumaatiline kogemus on nii kodu mahajätmine kui ka teekond, mis võib osutuda kurnavaks ja ohtlikuks. Viimane etapp algab sihtriiki jõudmisega, ning kuigi otsest ohtu elule ja tervisele enam ei ole, kestab sõjatrauma veel mõnda aega.

Pea kõik sõjapõgenikud kogevad suuremal või vähemal määral raskusi seoses kohanemisega uues riigis, ning kurbust ja koduigatsust, mõeldes kõigele ja kõigile, mis maha jäi.

 

Sõjapõgenikke saab toetada igaüks, kes nendega kokku puutub. Kõige olulisem on inimlik ja hooliv suhtumine. Esiteks tuleb meeles pidada, et põgenikku ei survestataks läbielatust rääkima, kindlasti ei tohiks jõuliselt küsimusi esitada või kommenteerida – see võib vallandada uue trauma.

Kui aga põgenik soovib meiega oma kogemusi jagada, tuleks olla nii empaatiline ja mõistev kui osatakse. Peamine on inimese ärakuulamine, nõuannete ja kommentaaridega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja pigem neist hoiduda. Kui sa ei tea, mida teha, on parim abimees küsimus: mida ma teeksin, kui see oleks minu pereliige, sõber või naaber?

Sõjapõgenikesse tuleks suhtuda nii, nagu suhtuksid oma kogukonna liikmesse, ja harjuda mõttega, et nüüdsest ongi põgenikud meie uued naabrid, sõbrad ja kogukonna liikmed.

Kõige tähtsam sõjapõgenike toetamisel:

  • Jää ise rahulikuks – sinust õhkuv rahu annab kindlusetunnet põgenikule.
  • Ära sunni põgenikku kogetust rääkima – see võib vallandada valusad mälestused ja negatiivsed emotsioonid.
  • Kuula – kui põgenik soovib kogetust rääkida, kuula teda kannatlikult ja empaatiliselt. Hoidu haletsusest ja kommentaaridest ning püüa väljendada mõistmist.
  • Ole inimlik – kui sa ei tea, mida teha, küsi endalt: mida teeksin, kui see oleks mu lähedane, sõber või naaber?
 

Info ja abivõimalused

Kõigi Ukraina sõjapõgenikke puudutavate küsimustega saab pöörduda riigi infotelefonil 1247.
Ajutise kaitse kohta loe rohkem kriis.ee


Psühhosotsiaalset kriisiabi sõjapõgenikele korraldab Sotsiaalkindlustusamet

  • Vaimse tervise tugiliin 660 4500
  • Hingehoiu telefon 116123
  • Ohvriabi kriisitelefoni tugi Ukraina sõjapõgenikele 116 006
  • Lasteabi telefon 116111
  • Koolipsühholoogide tugiliin 1226 (eesti keeles), 1227 (vene keeles) ja ukraina keeles (kolmapäeviti 16-20)
  • Perearsti nõuandeliin 1220
  • www.peaasi.ee
  • www.enesetunne.ee

Sõjapõgenike vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi püramiid

 


 
 

Videoloengud

Kuidas toetada sõjapõgenikku

 

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert Liina Melanie Sarapik selgitab, mis on traumaatiline stress. Mida peab teadma põgenikku toetades? Mida põgenik Eestisse jõudes esmalt vajab?

 

Sõjatrauma

 

Liina Melanie Sarapik selgitab, mis on sõjatrauma ja kuidas see kujuneb. Miks sõjatrauma on midagi teistsugust, kui tavaline trauma ning ei lõpe sõjapiirkonnast pääsemise või sihtriiki jõudmisega?

 

Koolitused ja seminarid

Esmane vaimse tervise tugi Ukraina sõjapõgenikele (16.03)

 

Seminar eesti keeles:

Seminar inglise keeles:

Sabina Gušići seminarid

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna koostöös humanitaarkriiside organisatsioonide (UNHCR) ning sõjapõgenike ja -trauma vaimse tervise ekspertidega on toimunud kaks seminari. Esimene on suunatud kliinilistele töötajatele ning teine on suunatud kõigile, kes töötavad lastega (koolides, lasteaedades, kliiniliselt jne). Seminaride videotele ning materjalidele pääseb ligi registreerides linkidel:

"Sõjatrauma, pagulaskogemus ja vaimse tervise vajadused" (EST, ENG)  https://forms.gle/KB2AFnuXKhojZ8di7

"Lapsed sõjas – pagulaslaste vaimse tervise vajaduste mõistmine ja rahuldamine" (EST, ENG) https://forms.gle/21oaFmHLQ7LusTpq5

Allolevas tekstis leidub põhjalikum ülevaade nii seminaridest kui ka UNHCR eksperdist, kes viis läbi seminare. Kui vajate lisainfot, palun kirjutada Liina Melanie Sarapikule Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnas: liinamelanie.sarapik@sm.ee

"Sõjatrauma, pagulaskogemus ja vaimse tervise vajadused"

2-tunnine seminar käsitleb esmaseid teadmisi, mida perearstidel, psühhiaatritel ja kliinilistel psühholoogidel on vaja töötades sõjapõgenikega, muu hulgas sisaldab teavet sõelumisvahendite osas. 

"Lapsed sõjas – pagulaslaste vaimse tervise vajaduste mõistmine ja rahuldamine"

2-tunnine seminar käsitleb sõja eest põgenenud laste seisundi ja vajaduste spetsiifikat. Räägitakse laste loomulikest reaktsioonidest äärmuslikele sündmustele ja vaimse tervise probleemidest, mis võivad neist kogemustest tekkida, samuti sellest, kuidas lapselt traumaatiliste kogemuste kohta küsida ning neist lapsega rääkida. Tutvustatakse ka sekkumisi, mis aitavad lapsel vaimset vastupidavust suurendada ning vaimset tervist parandada.

Eksperdi taust: 

 

Sabina Gušić, PhD on litsentsiga kliiniline psühholoog ning omab doktorikraadi kliinilise psühholoogia alal Lundi Ülikoolist. Ta on töötanud psühhiaatrikliinikus viimased 15 aastat tõsiselt traumatiseeritud pagulastega. Lisaks oma kliinilisele tööle ta koolitab ning pakub supervisiooni tervishoiutöötajatele pagulaste teemadel. Sabina on avaldanud mitmeid artikleid pagulaste ja trauma teemadel. Ta on ka teinud koostööd arstide ja MTÜdega Rootsis, näiteks Punane Rist.

WHO Seminar "Psühholoogiline esmaabi" 

Sotsiaalministeerium koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) kutsub neid kes sõjapõgenikedega töötavad (ka vabatahtlikutena) väljaõppele, „ Psühholoogiline esmaabi,“ mille viib läbi WHO pikaaegne koostööpartner ekspertpsühhiaater Dr. Peter Hughes. 

Koolitus on suunatud kõigile, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku Ukraina sõjapõgenikega. Psühholoogiline esmaabi on tõenduspõhine meetod kuidas toetada inimest kes on läbinud traumeeriva sündmuse, sealhulgas kogenud humanitaarkriisi. Osalejad õpivad psühholoogilise esmaabi põhitõdesid läbi Ukraina kontekstile vastavate näidete ja harjutuste abil. Samuti õpitakse ka oskusi kuidas toetada nii iseennast aga ka teisi läbi praktiliste psühholoogiliste võtete, sh. stressi, ärevuse ja suitsiidiriski maandamine. 

Koolitusel on tagatud inglise-eesti sünkroontõlge. Samuti tagatakse materjalid ja oskused, et neid enda asutuses ka kolleegidele edastada. 

Osalejate arv on piiratud ning registreerida saab linkidel: 

Registreerimine on avatud kohtade täitumiseni. Päevakava edastame registreerinuile reedel.  Lisaküsimuste korral pöörduge: vaimnetervis@sm.ee

Viimati uuendatud: 4. mai 2022