Naistevastane vägivald on naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimineerimise vorm; see tähendab kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus.
Vägivalla põhjused peituvad ajalooliselt kujunenud meeste ja naiste ebavõrdsetes võimusuhetes. Seetõttu räägitaksegi naistevastasest vägivallast kui eraldi mõistest ja probleemist, mille tõkestamisel tuleb tegeleda soolise ebavõrdsuse ning naiste diskrimineerimise kaotamisega. Need eesmärgid on kirjeldatud täpsemalt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis.
Vägivald kipub korduma ja vägivallaringist on keeruline välja pääseda. Lapsed, kes vägivalla ohvriks satuvad, kipuvad lapsepõlves kogetu tagajärjel ka täiskasvanuna ohvriks sattuma või hakkavad ise vägivalda kasutama. Probleemi tõkestamine on väga suures osas seotud hoiakute muutmisega, mis tähendab, et tegelikult on meist igaühe võimuses vägivalla ennetamisse panustada.
Riik tegeleb naistevastase vägivalla tõkestamisega läbi Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020.
Naistevastase vägivalla vormid
Perevägivald
Perevägivallaks loetakse igasugused füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas, endiste või praeguste abikaasade-partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas.
Perevägivalla ennetamise eesmärgid on seatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis.
Paarisuhtevägivald
Paarisuhtevägivald on praeguse või endise partneri toime pandud käitumine, milles esineb psühholoogilist agressiooni, kontrollivat käitumist, füüsilist kuritarvitamist või seksuaalset sundust. Vägivallaakti tagajärgedena tekitab kannatanule psühholoogilisi ja füüsilisi kahjustusi. Paarisuhtevägivald võib toimuda nii heteroseksuaalsetes kui ka samasoolistes paarides.
Seksuaalvägivald
Seksuaalvägivald on igasugune tahtevastane seksuaalvahekord või seksuaalvahekorda astumise katse, soovimatud seksuaalse alatooniga märkused, lähenemiskatsed või muul moel isiku seksuaalsuse vastu astumine. Seksuaalvägivallaga võib kokku puutuda ükskõik millises kohas (kodus, tööl või mujal) olenemata teo toimepanija ja ohvri suhtest.
Sundabielud
Täiskasvanu või lapse tahtlik abielluma sundimine.
Naiste suguelundite moonutamine
Naise suurte ja väikeste häbememokkade või kliitori täielik või osaline eemaldamine, kinniõmblemine või muul moel moonutamine.
Au nimel sooritatavad kuriteod
Vägivallaaktid, mille õigustuseks nimetatakse kultuuri, tava, usku, traditsiooni või nn au. Ohvri ründamist põhjendatakse väitega, nagu oleks ohver üle astunud kultuurilistest, usulistest, sotsiaalsetest või traditsioonilistest normidest või sobiliku käitumise tavadest.
Prostitutsioon
Prostitutsioon on suguühendus või sugulise kire rahuldamine viisil, mille eest tuleb tasuda kas rahas või muul moel; üldjuhul valimatult kõikidele, kes seda soovivad.
Prostitutsiooni õiguslik tähendus on jäetud Eestis kohtupraktika kujundada. Laiemas sotsiaalses tähenduses nähakse prostitutsiooni Põhjamaades ja mitmetes riikides naistevastase vägivalla ühe vormina. Kuna prostitutsiooni põhjused (sooline ja majanduslik ebavõrdsus, varasem vägivallakogemus jne) ja tagajärjed (vaimse, füüsilise, seksuaaltervise kahjustused jpm probleemid) on niivõrd struktuursed ja tõsised, käsitletakse ka Eestis prostitutsiooni naistevastase vägivallana.
Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis. Seetõttu on seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil teostatav inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud.
- Mitmeid uuringuid ja teisi materjale prostitutsiooni teemal leiad siit.
- Eesti kohta käivaid uuringuid leiab MTÜ Living for Tomorrow veebilehelt.
Viimati uuendatud 06.02.2023