Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

37. nädala kokkuvõte eesti viipekeeles

19.09.2022 | 14:15

Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muutuks ajutiselt aasta lõpuni kehtiv haiguspäevade hüvitamine alates 2. haiguspäevast edaspidi püsivaks. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kuni 2020. aastani kehtis kord, kus neli kuni kaheksa päeva maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Viimasel kahel aastal on tööandjad maksnud haigushüvitist teisest kuni viienda päevani ning hüvitise määr on 70 protsenti palgast. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. 

Loe lähemalt...

Alates 12. septembrist kutsub Tervisekassa SMS-sõnumiga vaktsineerima kõiki üle 60-aastaseid Eesti elanikke. SMS-teavitusi saadetakse etapiti, vastavalt inimese vaktsineerimise staatusele. Esimesena saavad teavituse kõik üle 60-aastased Eesti elanikud, kes ei ole veel vaktsineerimisega algust teinud. Seejärel need eakad, kellel on pooleli esimene vaktsineerimiskuur. Viimaste seas saavad teavituse eakad, kes peaksid ennast vaktsineerima esimese või teise tõhustusdoosiga. Kõikide inimeste kontaktandmed pärinevad rahavastikuregistreist ja riigiportaalist, kuhu inimestel on võimalik ise oma kontaktandmeid esitada. Tervisekassa teavitab inimesi erinevatel põhjustel, näiteks ravikindlustuse lõppemisest või Euroopa ravikindlustuskaardi lõppemisest ning ka COVID-19 vastu vaktsineerimisele kutsudes. Vaktsineerimise osas on võimalik informatsiooni leida veebilehel www.vaktsineeri.ee, sealhulgas kõikide avatud vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220.

Loe lähemalt...

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku töötada välja süsteem, mis võimaldaks kahest kuust pikema haiguslehe ajal osalise koormuse või kergemate tööülesannetega töötamist jätkata. See annaks inimesele võimaluse hoida sidet tööeluga ning ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist. “Praegu ei ole haiguslehe ajal lubatud töötada isegi siis, kui inimene seda soovib, selleks endas jõudu tunneb ja ka raviarst seda võimalikuks peab. Samas on hästi teada, et töö pole inimesele oluline mitte vaid rahalise toimetuleku pärast. Töö annab inimesele võimaluse olla väärikas, ehk on oluline inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. 

Loe lähemalt...

Sel nädalal alustavad Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Eesti Haigekassa jätkuprojektiga „HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus“. Projekti eesmärk on hoida järjepidevust kodutestimise pakkumisel ja saada vastused sellega seotud veel lahendamata küsimustele, enne kui kodutestimine integreeritakse riiklikku sõeluuringusse. Uuringud näitavad, et kodutest on sama usaldusväärne kui kliinikus võetud test. Projekt kestab aasta lõpuni. Projekti raames pakutakse kõigile 2022. aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele (sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992), kes augustikuu lõpu seisuga ei ole sõeluuringus osalenud, võimalust valida, kas teha HPV määramiseks kodutest või anda proov tavapärasel moel kliinikus. Kõik sihtrühma kuuluvad soovijad saavad kodutesti komplekti tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast ja saata tasuta proov laborisse analüüsimisele. Emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik ennetada õigeaegse HPV vastase vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil. Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes 150 naist ja selle tõttu sureb umbes 60 naist aastas.

Loe lähemalt...

Venemaa Föderatsioonilt laekumata maksete tõttu ootab 4061 inimest pensioni. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel kehtib pensionikindlustust käsitlev koostööleping. Selle kohaselt maksab sotsiaalkindlustusamet Eestis elavatele Venemaa Föderatsioonilt pensioni saavatele inimestele pensioni välja pärast seda, kui teiselt poolelt on rahalised vahendid laekunud. Tänaseks ei ole Venemaa pensionifondilt laekunud raha kolmanda kvartali pensionisummade väljamaksmiseks. Kolmanda kvartali pensionid oleksid pidanud harjumuspäraselt klientidele jõudma 10. septembril. Meie poole pöörduvad murelikud inimesed, kellele on jagatud infot, justkui Eesti ei võta Venemaa makseid vastu. See info on vale. Kui Venemaa Föderatsioonilt laekuvad rahalised vahendid pensionisummade väljamaksmiseks, maksame raha välja esimesel võimalusel. Teises kvartalis sai 83% Venemaa pensioni saajatest pensioni ka Eestist (3330 inimest). Nende keskmine pension oli 519 eurot. 17% sai ainult Venemaa pensioni (677 inimest), keskmise summaga 79 eurot. Juhul kui Venemaa Föderatsiooni pensionifondil ei õnnestu sotsiaalkindlustusametile raha üle kanda, ei võta Eesti Vabariik Venemaa Föderatsiooni pensioni maksmise kohustust üle. 

Loe lähemalt...

Vabariigi Valitsus kiitis 15. septembril istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti. Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009-2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmakse määr on olnud alates 2015. aastast 2,4 protsenti.

Loe lähemalt...

Ravimiamet kutsub 17. septembril üleilmsel patsiendiohutuse päeval kõiki korrastama oma ravimikappi ning enne ravimi võtmist tutvuma pakendi infolehega. „Nii nagu kodu või aed vajavad aeg-ajalt suurpuhastust, on tarvis hoida korras ka oma ravimikapp,“ ütles Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla. „Ravimeid, mis on seisma jäänud või säilivusaja ületanud, ei tohi kasutada, sest puudub kindlus, kas ravim omab soovitud toimet ja samas võivad laguproduktid olla ohtlikud,“ lisas ta. Aegunud ravimid tuleb viia apteeki või jäätmejaama, kus need võetakse tasuta vastu. „Oluline on meeles pidada, et ravimeid ei tohi kunagi visata olmeprügisse või kanalisatsiooni, sest nii võivad toimeained sattuda pinnavette ja reostada keskkonda.“ Kindlasti ei tohi oma ravimeid edasi anda ega müüa teistele inimestele. Infolehes on ravimi kohta kirjas, kus ja kuidas seda säilitada tuleb. Enamus ravimeid säilib toatemperatuuril ning neid tasub hoida kõrgemal asuvas kapis ja küttekehadest võimalikult kaugel. Aknalaud ja vannituba ei ole ravimite hoidmiseks head kohad, sest kõrgem temperatuur ja niiskus mõjuvad neile halvasti. Üleilmset patsiendiohutuse päeva tähistatakse igal aastal 17. septembril, sel aastal keskendutakse ravimiohutusele.

Loe lähemalt...

Triin Jõeveer

Kommunikatsioonispetsialist