Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Töövõimetuse ennetamise eelnõu toob töötervishoiu ja raviarstidele koolitused ja koostöö

Suve algul läbis kooskõlastusringi eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Kavandatavad muudatused pakuvad inimestele võimalust saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist, kasutades töötukassa töövõimet toetavaid teenuseid.

Esmane vastukaja ühiskonnas on positiivne. Oluline on anda tööandjatele näpunäiteid, milliseid kohandusi on vaja töötajale haiguslehe ajal töötamiseks teha. Selleks tuleb soodustada ravi- ja töötervishoiuarstide vahelist koostööd. Põgusat eelinfot kavandatava töövõimetuse ennetamise süsteemi kohta jagavad sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuspoliitika juht Lii Pärg ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine Karin Sarapuu.

Lii Pärg, sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht:
Statistika näitab, et Eestis vajab pikaajalist (üle kahe kuu) kestvat haiguslehte aastas keskmiselt 17 000 inimest. See on võrreldav Viljandi linna elanike arvuga. Ligikaudu 40% pikaajalistest haiguslehtedest kujuneb samal aastal kas osaliseks või täielikuks töövõimekaoks. Kavandatav töövõime säilitamise süsteem keskendub praeguses etapis haiguslehe ajal töötamisele ning lisasissetuleku teenimisele. Eeldab aga töötingimuste kohandamist tervisseisundile vastavaks.

Pikaajalisest haigusest naasmine tööellu on edukam, kui võimaldada töötajal naasta tööle keskkonda, kus ta on harjunud töötama. See on töövõime kiirema taastumise võtmekomponent, mida kinnitab rahvusvaheline kogemus. Kindlustunne, et on võimalus hoida sidet tööeluga, et on tagatud majanduslik toimetulek ja et „õhus ei ripu“ oht kaotada haiguse tõttu töö – need aitavad kaasa inimese vaimse ja füüsilise tervise edenemisele. Pikaajaline haigus koos töölt eemale jäämisega võib jätta inimese ilma sotsiaalsetest kontaktidest ning kujuneda suureks stressiallikaks, mis võib negatiivselt mõjutada tervenemist.

Linnulennult on kavandatav, 1. aprillist 2024 käivituva töövõimetuse ennetamise kontuurid järgmised:

  • Alates haiguslehe 61. päevast on võimalik jätkata töötamist. 
  • Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust.
  • Tööandja maksab vähemalt poole senisest töötasust.
  • Pikaajalisel haiguslehel töötamine on töötajale ja tööandjale vabatahtlik ning vajab raviarsti või töötervishoiu arsti suuniseid.

Karin Sarapuu, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine:
Haiguslehte väljastav raviarst kaalutleb patsiendi seisundit, sh arutab temaga läbi, kas patsient on valmis alates 61. haiguspäevast kohandatud tingimustes töötama. Näiteks lühema tööajaga või tehes lihtsamat tööd. Haiguse ajal patsiendi töötamise jätkamiseks vajalikud kohandused ja töötamise piirangud kirjeldab arst haiguslehel, soovi korral on võimalus konsulteerida töötervishoiuarstiga. Et seda kõike oleks lihtsam teha, kavandame sügis-talvel ka arstidele koolitusi, 4 piirkonnas üle Eesti.

Poolepäevaste koolitustega katame ära osalise töövõimetuse üldised põhimõtted ja protsessi kirjelduse, sh saatekirja täitmise. Samuti teeme ülevaate haigusgruppidest ja ohuteguritest, mis põhjustavad pikka töövõimetust. Tutvustame töötervishoiuarstide käsitlusjuhendit ning ka töötukassa pakutavaid töötamise jätkamist toetavaid teenuseid.

Raviarstil ei pruugi olla piisavalt patsiendi töökonteksti, mille põhjal tööanamneesi küsida. Kui raviarst võib vajada näiteks kohanduste kirjeldamisel täiendavat arvamust, siis saab ta kaasata protsessi töötervishoiuarsti. Nii et pikaajalise haiguslehe ajal töötamise võimaldamine võib kujuneda tiimitööks. Täpsema infot koolituste ja uue töövõimetuse ennetamise süsteemi kohta loodame tuua teieni juba infokirja järgmises numbris.

Viimati uuendatud 07.07.2023