Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

39. nädala kokkuvõte eesti viipekeeles

29.09.2023 | 11:55

Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte
    • Jaga

Valitsus eraldas täna vähitõrjega seotud keskuse loomiseks 2,6 mln eurot. Keskuse eesmärk on koondada erinevate sektorite organisatsioone ühiseks siseriiklikuks ennetus- ja ravialaseks koostööks. Ühtlasi ollakse sillaks rahvusvahelistele kliinilistele ja teadusuuringutele ning partneriks teistele vähitõrje keskustele Euroopas. Raha jaguneb nelja aasta peale, esimesel aastal on kavandatud projekti eelarveks 650 000 eurot. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel diagnoositud üle 8000 vähijuhu aastas. 2022. aastal tasus Tervisekassa 51 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest. Vähkkasvajaga kaasnevaid operatsioone, raviteenuseid ja vähiravimeid rahastati rohkem kui 171  miljoni euro eest. 
Loe lähemalt…

Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas määruse, millega pannakse paika füsioteraapia, logopeedilise ja psühholoogilise ravi iseseisva osutamise nõuded. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on  füsioterapeutidel, logopeedidel ja kliinilistel psühholoogidel õigus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena. Muudatus peaks aja jooksul tooma endaga kaasa ravijärjekordade lühendamise ning seeläbi ka abi inimestele lähemale. Logopeedilist ja psühholoogilist ravi võivad iseseisvalt osutada logopeedid ja kliinilised psühholoogid, kellel on vastava eriala haridusel ja töökogemusel põhinev kutse või muu samaväärne kvalifikatsioon.
Loe lähemalt…

Valitsus kiitis heaks ravimiseaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ning apteegiteenuse kättesaadavust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste mõjude leevendamiseks. Muuhulgas lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning täpsustatakse võimalust tuua elupäästval eesmärgil erandkorras sisse müügiloata innovaatilisi ravimeid juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis. Ravimiseaduse muudatustega kavandatud ravimisektori halduskoormuse vähendamisega hoitakse riigieelarvest järgmise nelja aasta jooksul kokku üle poole miljoni euro. Eelnõu esitatakse arutamiseks ja heaks kiitmiseks Riigikogule.
Loe lähemalt…

2024. aastast toetab riik ühe vanemaga peresid elatisabi suurendamisega, et parandada nende majanduslikku toimetulekut. Kokku suunab riik laste ja perede toetamiseks 2024. aastal 12 miljonit eurot lisaraha ning järgmisel neljal aastal kokku ligi 49 miljonit eurot. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on hädavajalik üksikvanemate ja nende laste toetamine, et vähendada vaesusriski ning tagada stabiilne ja turvaline keskkond laste kasvamiseks. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.
Loe lähemalt…

Tulevast aastast paraneb laste harvikhaiguste ravi kättesaadavus ning suurenevad haigus- ja hooldushüvitised lapsepuhkuselt naasvatele väikelaste vanematele. Lisaraha suunatakse õdede tervishoidu tagasi toomiseks ning vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks. Tervishoiule on kokku kavandatud ligi 2,5 miljardit eurot, sh 2,4 miljardit eurot Tervisekassa eelarves. Eesti toetab WHO mittenakkushaiguste keskuse Moskvast ümberpaigutamist. Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmiseks tuuakse Maailma Terviseorganisatsiooni mittenakkushaiguste keskus Moskvast ära ja paigutatakse Kopenhaagenisse. 
Loe lähemalt…

Janne Oja

Kommunikatsioonispetsialist