Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

46. nädala kokkuvõte eesti viipekeeles

17.11.2023 | 14:21

Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte

Leevendamaks erihoolekandeteenuste pakkujatele majanduskulude tõusu ning võimaldamaks töötajatele palgatõusu, saatis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kooskõlastusringile eelnõu, millega tõstetaks riiklikult pakutavate erihoolekandeteenuste maksumust keskmiselt 11%. Hinnatõus ei puuduta teenusel olevaid kliente. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tegelevad erihoolekande valdkonnas töötavad inimesed igapäevaselt väga hapra ja suurt tuge vajava sihtgrupiga. „Lisaraha võimaldab nende tööd enam väärtustada ning panustada nii töötingimuste parandamisse kui ka palgatõusu. Erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevaid töötajaid oli 2022. aasta lõpu seisuga 1939, sealhulgas 1712 tegevusjuhendajat.
Loe lähemalt…

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osales 8. ja 9. novembril Pariisi rahufoorumil, kus võeti Austraalia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Hispaania, Ühendkuningriigi ja Eesti eestvedamisel vastu ühisavaldus laste veebikaitse tugevndamiseks.Võrguühenduseta olemine ei ole tänapäeval paljude laste ja noorte jaoks enam võimalik. Digipööre on toonud kaasa juurdepääsu haridusele, teabele ja teadmistele ning uued viisid eneseväljenduseks ja suhtlemiseks. Nende eelistega kaasnevad paraku ka riskid. Avatud ja turvaline ligipääs internetile on võimsaks vahendiks sotsiaalse kaasatuse suurendamisel ja majanduskasvu soodustamisel, kuid digitaalsete tööriistade väärkasutuse ja nõuetekohaste kaitsemeetmete puudumise tõttu, kogevad lapsed veebis iga päev ja igas riigis jätkuvalt vägivalda, ärakasutamist ja väärkohtlemist. Seetõttu on laste kaitsmine Internetis endiselt väljakutse. Siinkohal on kindlasti Eesti oma laste kaitsel ning teadlikuse tõstmisel eesrinnas – laste teadlikkust ja oskusi interneti turvaliseks kasutamiseks on populariseerinud nii mittetulundusühingud, eraettevõtted, koolid ja erinevad riiklikud programmid, mida aastate jooksul ellu on kutsutud.
Loe lähemalt…

2023. aasta 8. novembri seisuga registreeris Politsei- ja Piirivalveamet kokku pea 6100 vägivallakuritegu, millest enam kui 45% olid lähisuhtevägivalla juhtumid. Keskmiselt kannatas iga päev vaimse-, füüsilise-, majandusliku-, seksuaalse- või kübervägivalla all ligi 9 inimest. Vägivalla all kannataval inimesel on sageli raske abi otsida, mistõttu on kõrvalseisjad need, kes võivad aidata murda seda pealtnäha surnut ringi. Nende sekkumine võib päästa kellegi elu – just seetõttu on ülioluline, et igaüks meist märkaks ning julgeks pakkuda abi!  Pea meeles, et meist keegi ei ole vägivalla eest kaitstud, kuid oluline on teada, et sellest on alati väljapääs. Kuna kannatanutel endil on tihti raske abi otsida, on lähedastel ja tuttavatel suur roll märgata ja abi pakkuda. Kõige tähtsam on võtta julgus kokku ja teha esimene samm, et leida vägivaldsest suhtest väljapääs. Ära jää ükskõikseks enda ega teiste suhtes. Vägivaldne suhe on lõpetamist väärt.
Loe lähemalt…

Laupäeval, 18. novembril, on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Selle valguses kutsub sotsiaalkindlustusamet ühes koostööpartneritega pöörama tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on seksuaalselt väärkoheldud või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks mõeldud teenus, mis toob kokku erinevad valdkonnad, et kannatanud laps ja pere ei peaks erinevate asutuste vahel liikuma, vaid saaks tuge ja abi ühest kohast. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anna-Liisa Uisu sõnul on lapse väärkohtleja enamasti lapsele tuttav inimene, näiteks pereliige, naaber või sõber. „Ehkki mõnikord ei pruugi laps arugi saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver, jätab iga selline tegu karmi jälje aastateks. Kui lapsel on mure, julgusta teda juhtunust rääkima oma sõnadega. Kuula teda, tunnusta rääkimise eest ja mis peamine, usu last. 
Loe lähemalt…

Janne Oja

Kommunikatsioonispetsialist