Rahastatud projektid

Väikeprojektide taotlusvoorust „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ rahastatud projektid


Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:

  • Kadri-Ann Lee, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik;
  • Andrea Kink, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenuse juht.

Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:

  • Kristiina Luht, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juht;
  • Grete Kaju, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik;
  • Freja Ulvestad Kärki, Norra tervisedirektoraadi psühhosotsiaalse valmisoleku ja järelkontrolli projektijuht.
     

1. Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast


Projekti elluviija: MTÜ VAITER

Projekti partner: Marta Keskus (Läti)

Projekti kestus: 01.09.2021 –28.02.2023

Projekti eelarve: 66 000 eurot

Projekti toetuse määr: 90%

Projekti eesmärk


Projekti eesmärk on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas ja tõsta spetsialistide teadlikkust perevägivallast ja soolisest vägivallast.

Projektijuht

Õnne Liv Valberg
tel. +372 5635 8318
onneliv@gmail.com

Projekti tulemus:

  • Koolitatakse kokku vähemalt 310 spetsialisti, kes saavad teadlikumaks perevägivallast ja soolisest vägivallast ning põhjustest, tagajärgedest, abistamisvõimalustest, taasohvristamise vältimisest ja ametkondade koostöö tõhustamise võimalustest, täpsemalt:

    • kahel korral 36 ah koolitusprogrammi raames kahes Eesti piirkonnas (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) koolitatakse kokku vähemalt 60 spetsialisti (vähemalt 30 spetsialisti ühes grupis);

    • 10 korral on 6 ah koolituspäevade raames kuues Eesti piirkonnas (Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Ida-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti, Saaremaa-Hiiumaa) koolitatakse kokku vähemalt 250 spetsialisti (vähemalt 25 spetsialisti grupis).

 

2. Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis


Projekti elluviija: MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus

Projekti partnerid: Rótin - félag um málefni kvenna með áfengis- og fíknivanda (Island), MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Vägivallavaba elu kaitseks

Projekti kestus: 01.02.2021 –31.07.2022

Projekti eelarve: 63 815,37 eurot

Projekti toetuse määr: 90%

 

Projekti tulemus:

Projekti eesmärk


Projekti eesmärk on suurendada esmatasandi spetsialistide lähisuhtevägivalla alast teadlikkust ja laiendada ning arendada võrgustiku koostöö selliseks, et vägivallast väljujad oleksid märgatud kõigis kriitilistes kontaktpunktides ning nad ei saa taasohvristatud abistava süsteemi liikmete poolt. Teadlikumad spetsialistid aitavad kaasa pikemas perspektiivis vägivalla vähendamisesse ja turvalisema ühiskonna loomisesse.

Projektijuht

Mari Puniste
tel. +372 5198 6544
mari.puniste@naistetugi.ee

  • Koolitatud on vähemalt 200 inimest: Neljas piirkonnas on koolitatud vähemalt 125 spetsialisti. Lisaks viiakse läbi kuus eraldiseisvat koolitust (kogemuslikkus, vägivalla mõju lastele, koostöö mehhanismid, traumad ja ainete (kuri)tarvitamine) kokku 75 osavõtjaga.

 

3. Sotsiaalprogramm SPSV


Projekti elluviija: MTÜ Eluliin

Projekti partnerid: Ei ole

Projekti kestus: 01.02.2020-29.07.2022

Projekti eelarve: 50 462 eurot

Projekti toetuse määr: 90%
 

Projekti tulemus:

  • Valmib piloteeritud sotsiaalprogramm. Programmis osaleb ja programmi läbib 12 seksiostjat. Projekti raames luuakse sotsiaalprogrammi rakendamise käsiraamat, mis sisaldab teoreetilist, metoodilist, visuaalset materjali sotsiaalprogrammi edasiseks läbiviimiseks.

Projekti eesmärk


Projekti eesmärk on luua sotsiaalprogramm, et vähendada inimkaubanduse nõudlust. Inimkaubandus on raske isikuvastane kuritegu, mille nõudlust esindavad seksiostjad.

Sotsiaalprogrammi eesmärk on pakkuda seksi ostjatele teadmisi inimkaubandusest, õigusest, tervishoiust ja muudest sotsiaalsetest aspektidest, mis on seotud seksi ostmisega. Seksiostjatele pakutakse individuaalset nõustamist seksi ostmisest loobumiseks.

Projektijuht

Eda Mölder
tel. +372 521 9762
eda.molder@gmail.com

 

Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu


Projekti nimi: Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu

Programmi meede: Ajalooliste linnakeskuste väärtustamine asuvate hoonete restaureerimise ja kasutusele võtu kaudu kohaliku kogukonna vajadusteks

Projekti elluviija: Muinsuskaitseamet

Projekti välispartner: Norra Kultuuripärandi Amet

Projekti kestus: 30 kuud. Projekt lõppeb 09.11.2022

Projekti eelarve: 458 000 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021

Projekti eesmärk
 

Projekti eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid teadmisi pärandvara võimalike uute kasutusvõimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta.

Kontakt

Kaija-Luisa Kurik
Muinsuskaitseamet
ehitiste valdkonna projektijuht
tel. +372 5342 1638
kaija-luisa.kurik@muinsuskaitseamet.ee

Projekti tulemus:

  • Parem juurdepääs muinsuskaitsealade teabele trükiste ja veebi kaudu.

  • Parem juurdepääs teabele muinsusehitiste restaureerimise ning kultuuripärandist lähtuva arengu ja koosloomise võimaluste kohta.

  • Muinsuskaitsealade parem märgatavus linnaruumis selgemate tähistuste kaudu.

  • Selgem arusaam kogukonna kaasamise ja kultuuripärandi olulisusest kohalikus arengus

  • Suurem kaasatus kultuuripärandiga seotud tegevustesse.

  • Kultuuripärandi tõhustatud haldamine ja üheksa sihtrühma kuuluva 9 kohaliku omavalitsuse toetamine ajalooliste linnasüdamete arendamisel kultuuripärandist lähtuvalt läbi professionaalsete võrgustike loomise.

  • Pärandivaldkonna asjatundjate, kohalike elanike ja teiste sidusrühmade paremad teadmised pärandvara uute kasutusviiside ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta.

  • Täiustatud oskused kultuuripärandi haldamises ja kultuuripärandist lähtuvas arendamises ning sellealaste teadmiste omandamine vastavate töötubade kaudu sihtlinnades.

  • Tugevdatud võrgustike loomine Eesti ja Norra pärandivaldkonna asjatundjate vahel.

 

Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine


Projekti nimi: Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine

Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine

Projekti elluviija: Justiitsministeerium

Projekti välispartnerid: Norra Lepitusteenistus ja Oslo Politsei

Projekti partnerid Eestis: Sotsiaalkindlustusamet ja Prokuratuur

Projekti kestus: 42 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2023

Projekti eelarve: 4 704 982 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.

Vaata ka justiitsministeeriumi projekti kodulehte siit

Süsteemi loomise eesmärk
 

Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmiseid ja oskuseid.

Varases eas õigussüsteemiga kokku puutumine võib jätta olulise jälje noore edasisele elukäigule. Õigussüsteemi poolne ülereageering või ebaefektiivne reageering noorte eksimustele ilma toetavate elementideta võib suurendada tõenäosust uuteks eksimusteks, uuteks ohvriteks ja ühtlasi ühiskonnast ja haridussüsteemist väljatõrjumisele.

Kontakt

Laidi Surva
Justiitsministeerium 
projektijuht
tel. +372 620 8160
laidi.surva@just.ee

Projekti tulemus:

  • Paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projektiga ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustes.
  • Eestis on katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks.
  • Eestis on kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.
  • Paranenud on kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetents. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
 

Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine


Projekti nimi: Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine

Programmi meede: Integreeritud rahvatervise sekkumiste kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil

Projekti elluviija: Tartu Ülikool

Projekti välispartnerid: Kagu-Norra Ülikool (University of South-Eastern Norway)

Projekti kestus: 48 kuud. Projekt lõppeb 31.12.2023

Projekti eelarve: 2 703 566 eurot

Projekti toetuse määr: 85%

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiiirkonna toetustest 2014-2021.

Vaata ka: http://liikumislabor.ut.ee/avaleht 

Projekti eesmärk
 

Projekti eesmärk on toetada ja initsieerida muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks. Projekti viiakse ellu programmi Liikuma Kutsuv Kool põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil. Samuti tagatakse Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus.

Liikumissõbralik koolikultuur loob võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid aktiivse koolitee, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamisega.

Projekti tegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas.

Kontakt

Riina Järvela
Tartu Ülikool
sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor
projektijuht
tel. +372 529 5091
riina.jarvela@ut.ee

Projekti tulemus:

  • Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) mudel ja selle jätkusuutliku laienemise põhimõtted;

  • Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli rakendamist toetavad tööriistad;

  • Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele (klassi- ja aineõpetajad, koolide direktorid ja juhtkond, kooli  LKK meeskond, õpilastest mängujuhid, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, lapsevanemad, kohalikud omavalitsused);

  • Liikuma Kutsuva Kooli mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on internetis vabalt kättesaadav kõikidele huvilistele;

  • Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsust toetavat koolikultuuri ja -keskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv on kokku kasvanud vähemalt 140 koolini.

 

Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine


Projekti nimi: Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine

Programmi meede: Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil

Projekti elluviija: Viljandi Haigla

Projekti partnerid: Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Projekti kestus: 36 kuud. Projekt lõppeb 06.01.2024

Projekti eelarve: 376 470 eurot

Projekti toetuse määr: 85%

Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021

Projekti eesmärk
 

Projekti eesmärk on psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi tervikteenuse loomine, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused.

Kontakt

Aneth Tuurmaa
Viljandi Haigla
psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht  
tel. +372 5565 4642
aneth.tuurmaa@vmh.ee

Projekti tulemus:

  • Koostatud on ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse mudel ja käsitlusjuhis;

  • Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse rakendamine on piloteeritud multidistsiplinaarse meeskonna poolt vähemalt 10-le sundravialusele, kelle alaline elukoht on Eesti erinevates piirkondades;

  • Paranend on teadmised kaasaegsetest ja inimkesksetest nõustamistehnikatest (nii individuaalselt kui ka grupis) ning oskus nõustada ja toetada kroonilise vaimse tervise probleemidega inimesi ning tema lähedasi, kasutades õpitut tavapärastes töösituatsioonides;

  • Saavutatud on multidistsiplinaarne meeskonnatöö krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste toetamiseks psühhiaatrilisel sundravil viibimise ajal ja selle järgselt;

  • Multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel on valminud ja toimub psühhiaatrilisel sundravil viibivate krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste perioodiline hindamine tagamaks nende põhiõiguste kaitse ja ühiskonna turvalisus;

  • Alustatud on kuue agressiivse käitumise riski hindamist võimaldava mõõdiku ning ühe psühhootilisele häirele iseloomulike haigustunnuseid kaardistavate mõõdiku adapteerimisprotsessiga ning tehtud ettevalmistused valideerimisprotsessis, et kohandada antud mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi.

 

Ohvriabi süsteemi arendamine


Projekti nimi: Ohvriabi süsteemi arendamine

Programmi meede: Kodune ja sooline vägivald

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Projekti välispartnerid: Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies

Projekti kestus: 32 kuud. Projekt lõppeb 31.08.2022

Projekti eelarve: 385 755 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021.

Vaata ka sotsiaalkindlustusameti projekti kodulehte siit.

Süsteemi arendamise eesmärk
 

Ohvriabi süsteemi arendamise eesmärk on süstemaatilise, jätkusuutliku ja koordineeritud ohvriabiteenuse pakkumine pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele. 

Tänu süsteemile on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva toimetuleku saavutamisele.

Kontakt

Liis Sild
Sotsiaalkindlustuamet
ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
projektijuht
tel. 5194 9691
liis.sild@sotsiaalkindlustusamet.ee

Projekti tulemus:


Luuakse süsteemsem ja kvaliteetsem ohvriabi teenus, sh:

  • ​tõstetakse naiste varjupaikade töö kvaliteeti (kvaliteedijuhise loomine ja koolitused);
  • luuakse toimiv vabatahtlike süsteem ohvrite paremaks toetamiseks;
  • tõstetakse meditsiinitöötajate teadlikkust ja oskusi perevägivalla ohvrite tuvastamiseks (varajase märkamise abivahendi väljatöötamine);
  • töötatakse välja ja piloteeritakse sekkumisprogrammi vägivallatsejatele.
 

Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes


Projekti nimi: Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes

Programmi meede: Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil

Projekti elluviija: Tervise Arengu Instituut

Projekti välispartnerid: Norra Rahvatervise Instituut

Projekti kestus: 47 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2024

Projekti eelarve: 1 410 969 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.

 

Projekti eesmärk


Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks.
 

Kontakt

Agne Kivisaar
Tervise Arengu Instituut 
tervise ja heaolu edendamise keskuse
paikkonna ja töökohtade valdkonna projektijuht
tel. +372 659 3809
agne.kivisaar@tai.ee

Projekti tegevuste tulemus:

  • Pakkuda uuringute ja juhendite näol paikkondlikule tasandile (maakond, kohalik omavalitsus) võimalusi süsteemse informatsiooni saamiseks enda piirkonna elanike terviseseisundi, tervisekäitumise ja sellega seotud tegurite kohta;
  • Suurendada ja toetada KOVide võimekust heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna analüüsimisel ja sekkumiste planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja arendamine, tegevuste elluviimine, ressursihaldus jne);
  • Piloteerida sekkumist Toybox 4-6-aastastele lastele, mille näol on tegemist mitmeosalise peresid kaasava sekkumisega, mida viiakse läbi koolieelsetes lasteasutustes. Sekkumise eesmärgiks on ennetada ülekaalu ja rasvumist varases lapseeas ning mõjutada neid  laste käitumisharjumusi, mida teadusuuringute põhjal rasvumisega seostatakse.

 

Riikliku perelepitussüsteemi loomine


Projekti nimi: Riikliku perelepitussüsteemi loomine

Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Projekti kestus: 48 kuud. Projekt lõppeb 04.02.2024

Projekti eelarve: 400 643 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021.

Vaata ka sotsiaalkindlustusameti projekti kodulehte siit.

Süsteemi loomise eesmärk
 

Riikliku perelepitussüsteemi loomine aitab kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused (lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused) lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt.

Kontakt

Rea Uudeküll
Sotsiaalkindlustusamet
lastekaitse osakond
arendus- ja ennetustalituse projektijuht
tel. +372 505 1945
rea.uudekull@sotsiaalkindlustusamet.ee

Projekti tulemus:

  • välja töötatakse uus riiklik perelepituse korralduse- ja rahastamismudel;
  • teenuse kättesaadavus suureneb ning lapsevanemate ja spetsialistide teadlikkus ja valmidus teenuse kasutamiseks tõuseb; 
  • välja töötatakse koolitusprogramm ning koolituse läbib 40 lepitajat, kellest 20 on valmis perelepitust läbi viima vene keeles. Välja koolitatud perelepitajad on läbi viinud perelepituse 600 perega. 
 

Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus


Projekti nimi: Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus

Programmi meede: Kodune ja sooline vägivald

Projekti elluviija: Sotsiaalministeerium

Projekti välispartner: soouuringute keskus Kilden (Norra)

Projekti kestus: 30 kuud. Projekt lõppeb 30.09.2022

Projekti eelarve: 349 245 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.

Projekti eesmärk
 

Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus koondab seni erinevatel kodulehtedel oleva valdkondliku info ühte kohta, et aidata kaasa nii avalikkuse kui konkreetsete siht- ja sidusrühmade teadlikkuse tõusule soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas.

Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude erinevate praktiliste iseseisvat õpet toetavate materjalideni välja.

Kontakt

Grete Kaju
Sotsiaalministeerium
peaspetsialist
tel. +372 626 9152
grete.kaju@sm.ee

Projekti tulemus:

  • Valmib soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale ja –vahendeid ning muid praktilist iseõpet toetavaid materjale poliitikakujundajatele, karjäärispetsialistidele/õpetajatele ja tööandjatele.

    Ühtse andmekeskuse loomisega tagatakse, et erinevate tegevuste ja projektide käigus loodu on edaspidi kergesti leitav ning huvilistele kättesaadav, et oma ametialases tegevuses soolist ebavõrdsust tekitavaid ja taasloovaid käitumismustreid ja praktikaid ära tunda ja vältida. Samuti omandada teadmisi ja oskuseid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Välja on töötatud ka palgalõhe teemal teadlikkust suurendav tööriist ja valminud on soolise võrdõiguslikkuse monitooringu uuringuraport ja selle põhjal koostatud artiklikogumik.

Viimati uuendatud: 2. Veebruar 2021