Patsiendikindlustus

Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu tervishoiuteenuse osutaja (raviasutuse) vastutuskindlustuse ehk patsiendikindlustuse loomiseks. Koos kindlustuse loomisega on kavas kaasajastada ka patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist.

Patsiendikindlustuse loomise esmane ja kõige olulisem eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

Patsiendikindlustus aitab:

  • tulevikus patsientide huve senisest paremini kaitsta;
  • motiveerida raviasutusi välditavate ravivigadega tegelema, neid analüüsima ja neist õppima.

Pilt: inimene magnetresonantstomograafia uuringul

 

Kuidas toimub kahju hüvitamine praegu?


Senise süsteemi järgi tuleb patsiendil hüvitise taotlemiseks võimaliku ravivea kahtluse korral pöörduda kõigepealt tervishoiuteenuse osutaja poole. Lisaks on võimalik pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni, kes annab tasuta õiguslikult mittesiduva eksperthinnangu, kas tegemist oli või ei olnud nende hinnangul ravivea või eksimusega.

Hüvitise saamine sõltub tervishoiuteenuse osutaja valmisolekust viga/eksimust analüüsida ja tunnistada. Lisaks on hüvitist võimalik taotleda kohtu kaudu, mis on patsiendile koormav.

Praegu on kindlustusega kaetud 70%-80% arstidest ja see kaitseb eelkõige neid endid juhtudel, kui patsiendile tuleks maksta kahjutasu. Hüvitist saab juhul, kui on tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja süüline rikkumine.

Välditavate tüsistuste ja ohujuhtumitega tegelemine, sh nende registreerimine ja ennetamine on praegu tervishoiuteenuse osutaja kohustus. Tsentraalselt tuleb raporteerida vaid haiglanakkused, ravimite rasked kõrvaltoimed, meditsiiniseadmetega seotud ohujuhtumid. 

 

Uus süsteem peab toetama vigadest õppimist


Eesmärk on luua kindlustus, mis hüvitab patsiendile tervishoiuteenuse käigus saadud kahjud, mille tekkimine oli mõistlikkuse piires välditav. Tervisekahju hüvitamiseks ei pea tuvastama tervishoiutöötaja süüd, vaid oluline on välditavus.

Kahju hüvitamine peab olema võimalikult kiire ning kannatada saanud isiku jaoks lihtne. Kahju hakatakse hüvitama seadusega kehtestatud korras. Hüvitise suurus sõltub kahju raskusest.

Eelnõu näeb ette kohustusliku eraõiguslike kindlustusandjate pakutava vastutuskindlustuse koos keskse juhtumite menetlemise eest vastutava patsiendikindlustusfondi loomisega. Fondi juhtimine toimuks avaliku ja erasektori koostöös.

Samas jääb patsiendile ka pärast fondist otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Patsiendikindlustus ei käsitle olukordi, kus kahtlustatakse tahtlust – nende juhtumite puhul tuleb pöörduda õiguskaitseorganite poole.

 

Patsientide, arstide, haiglate ja riigi koostöös sündinud eelnõu


Patsiendikindlustuse eelnõu töötab välja valdkonna ekspertidest töörühm.  

Töörühma kuuluvad:

  •  Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja;
  • Eesti Patsientide Liidu esindaja;
  • Eesti Haiglate Liidu esindaja;
  • Eesti Arstide Liidu esindaja;
  • Eesti Perearstide Seltsi esindaja;
  • Eesti Hambaarstide Liidu esindaja;
  • Eesti Õdede Liidu esindaja;
  • Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu esindaja;
  • Eesti Kindlustusseltside Liidu esindaja;
  • Tartu Ülikooli esindaja.

Lisaks on eelnõu väljatöötamisse kaasatud kindlustusõiguse eksperdid, justiitsministeerium ja prokuratuur.

 

Eelnõu esimene versioon


Eelnõu esimene versioon on tänaseks valmis ja esitatud ametlikule kooskõlastusringile eelnõude infosüsteemi kaudu.

Arvamusi oodatakse kuni 21.06.2019. 

Kontakt

Heli Paluste
tervishoiuvõrgu juht
tel. 6269 127
heli.paluste@sm.ee

Ebe Sarapuu

õigusosakonna juhataja asetäitja
tel. 6269 337
ebe.sarapuu@sm.ee 

 

Viimati uuendatud: 7. juuni 2019