Perehüvitised

Perehüvitised on toetused, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi. 

Riik on täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Loe lähemalt vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise lehel.

Lisainfo

Peretoetused

Sünnitoetus

Sünnitoetust makstakse lapsevanemale, lapsendajale, eestkostjale või hooldajale. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 € iga sündinud lapse kohta. Kolmikute või suurema arvu mitmikute sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 € iga sündinud lapse kohta.

Lapsendamistoetus

Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Lapsendamistoetus on ühekordne ja seda makstakse 320 € iga lapsendatud lapse kohta. Toetust ei maksta, kui eelnevalt on sellele perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust.

Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks . Lapsetoetust makstakse esimesele ja teisele lapsele 60 € kuus ning alatest kolmandast lapsest igale lapsele 100 € kuus.

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetust makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.  Toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse õppimise korral tema 19-aastaseks saamiseni. Üksikvanema lapse kuutoetuse suurus on 19,18 € kuus . 

Eestkostetava lapse toetus

Eestkostel oleva lapse toetus on igakuine toetus vanemliku hooleta jäänud lapsele. Toetust makstakse lapsele, kelle üle on kohus seadnud eestkoste kohtumääruse alusel. Toetusele on õigus lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsele makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks. Toetust makstakse iga kuu ja selle suurus on 240 € kuus. 

Lasterikka pere toetus 

Lasterikka pere toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last.

Lasterikka pere toetust makstakse:

  • Kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 € kuus
  • Seitset või enamat last kasvatavale perele 400 € kuus

Puudega lapse toetus 

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Rohkem infot puudega lapse toetuse kohta loe Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Rohkem infot toimetulekutoetuse kohta loe siit.
 

 Vanemahüvitis

 

Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, hooldupere vanemale  või eestkostjale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Lapse isal on õigus vanemahüvitisele pärast sünnitushüvitise lõppu ja/või kui laps on vähemalt 70 päeva vanune.

Vanemahüvitist makstakse alates sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgnevast päevast 435 päeva. Kuni 31. augustini 2019 säilitati vanemahüvitisega lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu. Alates 1. septembrist 2019 hakati vanemahüvitist arvestama rasedusele eelnenud (ehk üheksale kuule eelnenud) 12 kalendrikuu alusel. Täpsemalt loe vanemahüvitise arvestusperioodi muudatustest siit.

Vanemahüvituse suurust saad arvutada siin.

Elatisabi

 

Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus. 

Parema ülevaate elatisabi kohta leiad Elatisabi KKK lehelt.

 

Viimati uuendatud: 8. Jaanuar 2020