Perehüvitised on toetused, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi.
Riik on täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Loe lähemalt vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise lehel.
Lisainfo
- Perehüvitiste seadus »
- Sotsiaalhoolekande seadus »
- Perehüvitistest Sotsiaalkindlustusameti kodulehel »
- Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat (6.64 MB, PDF) (PDF) »
- Elatisabi KKK »
Peretoetused
Sünnitoetus
Lapsendamistoetus
Lapsetoetus
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetust makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.
Lapsehooldustasu
Lapsehooldustasu makstakse last kasvatavale vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule igal kuul. Lapsehooldustasu ei maksta, kui ühele vanemale makstakse perehüvitiste seaduse alusel vanemahüvitist või kui lapsega seoses makstakse vanemale ravikindlustuse seaduse alusel sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist. Lapsehooldustasu makstakse:
- Kuni 3-aastase lapse eest 38,35 €
- Kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8 aastaste laste eest 19,18 €
- Vähemalt kolmelapselistes peredes 3-8 aastaste laste eest 19,18 €
Pärast 1. septembrit 2019 sündinud laste eest ei maksta enam lapsehooldustasu ning selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kelle lastele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.
Üksikvanema lapse toetus
Eestkostetava lapse toetus
Lasterikka pere toetus
Lasterikka pere toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last.
Lasterikka pere toetust makstakse:
- Kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 € kuus
- Seitset või enamat last kasvatavale perele 400 € kuus
Puudega lapse toetus
Toimetulekutoetus
Vanemahüvitis
Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, hooldupere vanemale või eestkostjale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.
Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Lapse isal on õigus vanemahüvitisele pärast sünnitushüvitise lõppu ja/või kui laps on vähemalt 70 päeva vanune.
Vanemahüvitist makstakse alates sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgnevast päevast 435 päeva. Kuni 31. augustini 2019 säilitatakse vanemahüvitisega lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu. Alates 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud (ehk üheksale kuule eelnenud) 12 kalendrikuu alusel. Täpsemalt loe vanemahüvitise arvestusperioodi muudatustest siit.
Vanemahüvituse suurust saad arvutada siin.
Elatisabi
Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus.
Parema ülevaate elatisabi kohta leiad Elatisabi KKK lehelt.