Perehüvitised on toetused, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.
Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et igal lapsel on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi.
Riik on täiustamas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Loe lähemalt vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise lehel.
Lisainfo
- Perehüvitiste seadus »
- Sotsiaalhoolekande seadus »
- Perehüvitistest Sotsiaalkindlustusameti kodulehel »
-
Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat (6.64 MB, PDF) (PDF) »
Peretoetused
Sünnitoetus
Lapsendamistoetus
Lapsetoetus
Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus
1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust. Mitmike toetus on 1000€ kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Lapsehooldustasu
Lapsehooldustasu makstakse last kasvatavale vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule igal kuul. Lapsehooldustasu ei maksta, kui ühele vanemale makstakse perehüvitiste seaduse alusel vanemahüvitist või kui lapsega seoses makstakse vanemale ravikindlustuse seaduse alusel sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist. Lapsehooldustasu makstakse:
- Kuni 3-aastase lapse eest 38,35€
- Kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8 aastaste laste eest 19,18€
- Vähemalt kolmelapselistes peredes 3-8 aastaste laste eest 19,18€
Üksikvanema lapse toetus
Eestkostetava lapse toetus
Lasterikka pere toetus
Alates 1.juulist 2017 hakatakse lasterikastele peredele maksma lasterikka pere toetust. Toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last. Lasterikka pere toetust makstakse:
- Kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300€ kuus
- Seitset või enamat last kasvatavale perele 400€ kuus
Puudega lapse toetus
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine peretoetus
Vajaduspõhist peretoetust ei ole võimalik alates 2018. aasta enam taotleda. 2018. aasta jaanuaris kuni märtsis teevad kohalikud omavalitsused vajaduspõhise peretoetuse väljamakseid veel nende rahuldatud taotluste osas, mis on esitatud 2017. aasta lõpukuudel.
Vanemahüvitis
Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, võõrasvanemale, eestkostjale või hooldajale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.
Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.
Vanemahüvitist makstakse alates sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgnevast päevast 435 päeva. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu.
Vanemahüvituse suurust saad arvutada siin.
Elatisabi
Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus.
Rohkem indot elatisabi kohta leiad Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.