Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Programm Rahvatervis

Käesolevalt leheküljelt leiate informatsiooni nii Rahvatervise programmi kui ka selle kaudu rahastatavate projektide kohta.

Üldinfo

Oodatavad tulemused

Põhirõhk on laste vaimse tervise teenuste arendamisel ning valdkondadevahelise võrgustikutöö süsteemi edendamisel, mis oleks jätkusuutlik ka pärast programmi lõppemist.

  • Vaimse tervise teenused on paranenud – abisaajate ja personali rahulolu teenustega ja selle kvaliteet on tõusnud ning kättesaadavus paranenud

  • Vaimse tervise ja reproduktiivtervise alaste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on paranenud
  • Elustiilist tingitud haiguste ennetamine on paranenud – teadlikkus tervislikust käitumisest ja riskikäitumisest on elanikkonna ning riskigruppide hulgas suurenenud
  • Nakkushaiguste ennetamine ja ravivõimalused on suurenenud

Eesmärgid

Peamised tegevused on seotud vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamisega.

  • Riskikäitumise vähendamine
  • Tervisliku käitumise edendamine
  • Elustiilist põhjustatud haiguste ennetamine (sõltuvusainete tarvitamine)
  • Nakkushaiguste ennetamine ning ravi vanglates

Rahastatud projektid

1) Vaimse tervise keskuse loomine
Elluviija:  SA Tallinna Lastehaigla
Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid psühhiaatrilise ravi teenuseid patsientidele ja koolitusvõimalusi spetsialistidele nende pädevuse tõstmiseks.
Tegevused:
• Vaimse Tervise Keskuse ehitamine
• Vaimse Tervise Keskuse kontseptsiooni loomine, sh teadmiste vahetamine Norra partneritega integreeritud teenuste süsteemi välja arendamiseks
• laste väärkohtlemise diagnostilise süsteemi arendamine, „mobiilse“(„out-reach“) meeskonna koolitamine
• personali koolitamine tööks Vaimse Tervise Keskuses
• võrgustiku süsteemi välja arendamine koostöös teiste sektoritega (sotsiaal- ja haridussektor)  vaimse tervise teenuste edendamiseks ja probleemide varajaseks märkamiseks
• regionaalsete vaimse tervise keskuste arendamise koordineerimine
• uurimuse läbiviimine tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks.

Toetussumma: 4 165 000 eurot, sh Norra toetus 3 542 179 eurot

2) Rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäiretega lastele
Elluviija:  Sotsiaalkindlustusamet
Eesmärk:
• uute teenuste loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele, mis sisaldab integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid, arvestades laste vajadusi ning toetades nende hariduse omandamist
• turvalise keskkonna loomine, toetades lapse arengut ja valmistamaks last hakkama saamiseks täiskasvanueas.
Tegevused:
• vajaduste kaardistamine ja hetkeolukorra analüüs koostöös kohalike omavalitsuste, siseriiklike ja välisekspertide ning spetsialistidega
• õppereis Norra süsteemse lähenemise omandamiseks raske ja püsiva psüühikahäiretega laste ravis
• oskuste ja teadmiste omandamine efektiivsete teenuste osutamiseks ja tõenduspõhiste ravimeetodite rakendamiseks
• juhiste välja töötamine ja spetsialistide koolitamine teenuste osutamiseks
• teenuse piloteerimine ja tulemuste hindamine.

Toetussumma: 1 045 462 eurot, sh Norra toetus 888 643 eurot

3) Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks
Elluviija: Sotsiaalministeerium, Laste ja perede osakond
Eesmärk: laste vaimse tervise teenuste kontseptsiooni loomine integreeritud süsteemi üles ehitamiseks erinevate sektorite vahel, et tagada vaimse tervise teenuste kvaliteet ja regionaalne  katvus lastele ja peredele.
Tegevused:
• vajaduste hindamine ja hetkeolukorra analüüsimine laste vaimse tervise valdkonna edendamiseks tõenduspõhiste ja efektiivsete teenuste kaardistamine
• olemasoleva seadusandluse täiendamine, muudatus ettepanekute tegemine laste vaimse tervise valdkonna arendamiseks Norra ekspertidega kogemuste ja teadmiste vahetamine integreeritud vaimse tervise ja lastekaitsesüsteemi välja arendamiseks.

Toetussumma: 282 667eurot, sh Norra toetus 240 267 eurot

4) Nakkushaiguste ennetamise ja ravisüsteemi tugevdamine vanglates
Elluviija:  Justiitsministeerium
Eesmärk: nakkushaiguste leviku vähendamine ja ravivõimaluste parandamine vanglates, sh personali teadlikkuse tõstmine nakkushaigustest.
Tegevused:
• c-hepatiidi vastase ravi rakendamine kinnipeetavate hulgas
• personali koolitamine nakkushaiguste teemal
• nakkushaiguste ennetustegevuse edendamine.

Toetussumma: 800 000 eurot, sh Norra toetus 680 000 eurot

1. „Regionaalsete vaimse tervise keskuste väljaarendamine“. Esitati 3 projekti.
1)  SA Tartu Ülikooli Kliinikum „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine“
2)  SA Pärnu Haigla „Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus“
3)  SA Tartu Ülikooli Kliinikum „Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomine lastele ja noorukitele“.

18.11.2013 valikukomisjoni otsusega kinnitati ekspertide hinnangute põhjal projektide pingerida ning toetus otsustati anda kõigile kolmele projektile.
Ühele projektile antav toetussumma on 425 000 eurot.
Projekte hindasid Helvi Tarien ja Pille Varmann.

Täiendav rahastus (29.04.2016): 479 000EUR (Lõuna- Eesti 180 000 eurot; Pärnumaa 169 000 eurot; Ida- Virumaa 130 000 eurot).

2. "Veebipõhiste vaimse tervist ja reproduktiivtervise alase teenuse arendamine". Esitati 15 projekti. Projekte hindasid: Pille Kink, Malle Hallimäe ja Merle Tomberg.

10.10.2013 toimunud valikukomisjoni otsusega kinnitati ekspertide hinnangute põhjal projektide pingerida ning toetust otsustati anda esimesele kolmele projektile.

1)  Peaasjad "Peaasi.ee - Eesti noorte vaimse tervise alane e-nõustamine, veebiplatvorm ja e-lahendused". Toetus: 218 159 EUR
2)  Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut "AppsTerv- Veebipõhised rakendsed vaimse tervise heaks". Toetus: 204 860, 73 EUR
3)  Eesti Seksuaaltervise Liit "Seksuaaltervisealase internetinõustamisteenuse korraldamine ning vaimse- ning reproduktiivtervisealaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhendi välja töötamine". Toetus: 171 897,12 EUR

Tegevused elluviidud. Projektid on lõppenud.

3. "Tervist edendavad sotsiaalkampaaniad ja koolitused". Esitati 22 projekti, millest 17 vastasid haldus- ja abikõlblikkuskriteeriumitele. Projekte hindasid: Anu Kasmel, Triin Edovald ja Ülla-Karin Nurm.

2.06.2014 toimunud valikukomisjoni nõupidamisel otsustati toetada nelja projekti.
Alasuund 1. Sotsiaalkampaaniad tervisliku elustiili edendamiseks
1) Terve Eesti SA „Sotsiaalne liikumine Joome poole vähem!“. Toetus 260 190 EUR
2) Eesti Karskusliit „Passiivse alkoholitarvitamise termini juurutamine ja seeläbi hoiakute ja käitumise muutmine alkoholi liigtarvitamise suhtes“. Toetus 228 845 EUR
Alasuund 2. Tervisealased koolitused mitte tervise sektori spetsialistidele
3) Tervise Arengu Instituut (PDF) „Rahvatervise alase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades“. Toetus 194 731 EUR
4) Tallinna Ülikool „Tervise ilmajaam – koolitus kogukondadele“. Toetus 186 234 EUR

Tulemused

Programmi eesmärk oli parandada Eesti elanikkonna tervist ja vähendada tervisealast ebavõrdsust, keskendudes vaimse tervise probleemidele, elustiilile ja nakkushaigustele vanglates.

Peamised tegevused olid seotud vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamisega: riskikäitumise vähendamise, tervisliku käitumise edendamise ja elustiilist põhjustatud haiguste ennetamisega (sõltuvusainete tarvitamine).

Programmi tegevused lähtusid riiklikest prioriteetidest ja õigusaktidest, nagu näiteks Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020.

Programmi raames loodi:

  • Integreeritud teenuste kontseptsioon
  • 4 laste vaimse tervise keskust 
  • 4 laste vaimse tervise kabinetti
  • 3 veebikeskkonda - www.peaasi.ee www.enesetunne.ee www.amor.ee
  • 4 mobiilirakendust
  • 958 inimest said koolitusi rahvatervist puudutavatel teemadel
  • 1015 noort osales vaimse tervise loengutes ja infotundides
  • Toimus 6535 vaimse tervise ja reprdouktiivtervise alast e-nõustamist
  • Ellu viidi 2 sotsiaalkampaaniat - Onu Alko ja Passiivne joomine
  • Koostati 2 rehabilitatiooniprogrammi pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse otsutamiseks raske ja püsiva psüühikahäirega lastele

Kampaania "Mul on kõik OK!" eesmärk on suurendada noorte teadlikkust vaimsest tervisest läbi veebikeskkondade www.peaasi.ee  ja www.enesetunne.ee ning julgustada noori oma probleemist rääkima ning abi otsima. Samuti on eesmärk vähendada valehäbi, mis takistab noortel õigel aja abi küsida.

Kampaania on suunatud eelkõige 13-16-aastastele noortele.

Sõnumi “Ära jää oma murega üksi. Räägi sellest” eesmärk on julgustada noori abi otsima ja oma murest, probleemist rääkima ning ühtlasi tutvustada noortele info ja abi saamise võimalusi. Ei ole vaja näidata, et kõik on väga hästi, kui tegelikult ei ole. Tihti varjatakse oma mure ning öeldakse sõpradele ja lähedastele “Mul on kõik OK!” kuigi tegelikult tahaks rääkida oma muredest, kuid miski, on see siis hirm vanemate või sõprade suhtumise ees või valehäbi, hoiab tagasi.

Viimati uuendatud 27.06.2022