Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Programmi mõju/uuringud

Norra toetused panustavad kontaktide ja koostöö tugevdamisesse Norra ning abisaajariikide vahel.

Laialdaselt soodustatakse doonor- ja abisaajariikide avaliku- ja erasektori asutuste, vabaühenduste ja teadusasutuste kahepoolset koostööd, mille tarbeks on siseriiklikul tasandil eraldatud 243 000 eurot. Lisaks on igal programmil kahepoolsete suhete edendamiseks vähemalt 1,5% programmi toetusest selle tarbeks kõrvale pandud.

Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas 2016

Uuringu raport (eesti keeles)

Uuringu põhijäreldused (vene keeles)

Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas 2014 

Uuringu põhijäreldused 2014

Uuringu raport 2014

Projektide uuringud/küsitlused/

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu uuring "Sooline ja lähisuhtevägivald.Teadlikkus abi saamise võimalustest" 2013. Uuringuga saate tutvuda SIIN

Eluliini uuring „Uurimus inimkaubanduse ohvrite vajadustest seoses rehabilitatsiooni teenustega ja motivatsiooni faktorite selgitamine inimkaubanduse keskkonnast lahkumise hõlbustamiseks“ SIIN

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu küsitlus "Naiste tugikeskuste klientide arvamused saadud abist" november 2015. Küsitluse tulemustega saate tutvuda SIIN.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi üle-Eestiline ekspertküsitlus "Lähisuhtevägival Eestis sotsiaaltöötja pilgu läbi" 2014.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi üle-Eestiline ekspertküsitlus "Lähisuhtevägivald Eestis juristi pilgu läbi" 2014.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi üle-Eestiline ekspertküsitlus "Lähisuhtevägivald Eestis politsei pilgu läbi" 2015.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi üle-Eestiline ekspertküsitlus "Lähisuhtevägivald Eestis tervishoiutöötaja pilgu läbi" 2015.

Eesti Seksuaaltervise Liidu veebiküsitlus "Seksuaalvägivalla-alased hoiakud" 2015.

Eesti Seksuaaltervise Liidu uuring "Seksuaalvägivalla levimus ja hoiakud Eestis: uuringute ülevaade" 2015

MTÜ Living for Tomorrow kvalitatiivuurimus "17–20aastaste noorte hoiakud ja teadmised inimkaubandusest, prostitutsioonist ja välismaale tööle- või õppimaminekust" 2015. Uurimuse lühikokkuvõte.

MTÜ Eluliin uuring "Usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubanduse ohvrite moraalse kahju ja tagajärgede suuruse hindamiseks" 2015.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuring "Pere- ja naistevastane vägivald ning ohvrite tervis" 2016. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuring "Pere- ja naistevastane vägivald ning ohvrite tervis" 2016.

Uuring "Perevägivalla hind Eestis" 2016.

Programmi oodatavad tulemused

Programmi "Kodune ja sooline vägivald" oodatavad tulemused ja indikaatorid.

Aruanded

Annual Programme Report 2013

Annual Programme Report 2014

Annual Programme Report 2015

Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubdanuse valdkonnas 2014

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja AS Emori poolt läbi viidud uuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike hoiakuid ning teadlikkust pere- ja soopõhise vägivalla ning inimkaubanduse valdkondades. Uuring viidi läbi Norra finantsmehhanismi 2009–2014 vahenditest. Norra toetustest rahastatud ja Sotsiaalministeeriumi koordineeritud programmi „Kodune ja sooline vägivald“ peamiseks eesmärgiks on soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine ning tõkestamine Eestis.

Uuringu läbiviimisel kombineeriti kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. Kokku küsitleti üle Eesti 1111 inimest (vanuses 15 ja vanemad) ning viidi läbi 3 fookusgruppi, mille eesmärgiks oli täiendada ja aidata lahti mõtestada elanikkonnauuringu tulemusi.

Tutvu uuringu raportiga SIIN  (1.92 MB, PDF)

Loe uuringu põhijäreldusi SIIN (89.16 KB, PDF)

  • Kuigi enamik (94%) Eestimaa elanikke peab perevägivalda kuriteoks, ei osata sellele adekvaatselt reageerida.
  • Perevägivalda peetakse Eestis väga oluliseks probleemiks, mis  seostus vastajatele eelkõige füüsilise vägivallaga (löömine) ja seejärel vaimse vägivallaga.
  • Koduse füüsilise vägivalla ohvriteks peetakse peamiselt naisi samas kui perevägivalla suurimateks ohvriteks peetakse lapsi, kelle alles kujunevat maailmapilti võib vägivallakogemus alatiseks mõjutama jääda. Riskigrupiks peetakse üksikvanematega kasvanud lapsi ning partnerist materiaalses sõltuvuses olevaid inimesi (ennekõike satuvad sellesse olukorda naised).
  • 77% elanikest ei pea perevägivalda pere siseasjaks ning 94% leiab, et vägivald pere/lähisuhtes on kuritegu.
  • Perevägivalda ise näinud, kuulnud või kahtlustanud elanikest veidi enam kui kolmandik (36%) ei võtnud selles osas midagi ette – nad kas ei teadnud, mida teha, pidasid seda teiste eraasjaks või kartsid sekkuda.
  • Seksuaalvägivalla alase teadlikkuse puhul selgus, et üllatavalt levinud on ohvrit süüdistav hoiak vägistamise ohvrite puhul. Näiteks leiti ligi pooltel juhtudel (47%), et naised põhjustavad oma riietusega vägistamise ohvriks langemist.
  • Samas nõustub 93%, et ka mehed ja poisid võivad langeda seksuaalvägivalla ohvriks.
  • Käesoleva uuringu raames  hinnati esmakordselt inimeste teadlikkust tööalasest ärakasutamisest ning prostitutsioonist. Selgus, et Eesti inimesed on erinevatest tööalase ärakasutamise ohtudest päris hästi teadlikud ja suudavad näha ekspluateerimise olukordi (nt 62% ei pidanud välismaale töölepinguta tööleminemist normaalseks, 53% leidis, et ähvarduste ja valelubadustega inimese survestamine tööle on raske vägivald), kuid nad ei tea piisavalt abi saamise võimalustest. Näiteks inimkaubanduse teabetelefoni 6607320 teenusest teadis vaid kümnendik küsitletavatest.

Viimati uuendatud 04.07.2022