Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

Sotsiaalministeerium on koostanud uue rahvastiku tervise arengukava (edaspidi RTA). Uus RTA annab visiooni ja eesmärgid, mille suunas liigutakse järgmise kümnendi jooksul ehk aastaks 2030.
 

Arengukava koostamisel ja selle elluviimisel peame oluliseks järgmiste põhimõtete järgimist:

  • tervis igas poliitikas – tervist mõjutavad oluliselt tegurid, mis asuvad väljaspool tervisevaldkonda, näiteks sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või muu valdkonna vastutusalas. Seetõttu on oluline, et muude valdkondade poliitika kujundamisel ja elluviimisel arvestatakse selle mõju tervisele;

  • koostöö – tervisega seotud eesmärkide saavutamisel on oluline avaliku, kolmanda ja erasektori (sealhulgas tööandjate) koostöö, mis hõlmaks eri valdkondi nii riigi kui ka kohalikul tasandil ning kaasaks kogukondi;

  • ebavõrdsuse vähendamine tervises – tervist iseloomustavate näitajate puhul ilmnevad sageli suured erinevused, näiteks soo, vanuserühma, regionaalse piirkonna või mõne muu tunnuse alusel. Seetõttu tuleb sekkumiste planeerimisel arvestada, et need ei suurendaks olemasolevaid lõhesid, vaid pigem aitaks neid vähendada;

  • innovaatilise lähenemise rakendamine – väljakutsete lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevuse tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas, kuid otsida tuleb ka kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärsid arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi;

  • kogukondade kaasamine – inimeste elukeskkonna loomisel ja parandamisel ning tervise toetamisel ja edendamisel on kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtused ning puutub vahetult inimestega kokku. Oluline on paikkonna tasandil toimuv tõenduspõhine tegevus;

  • inimkesksus – mõtte- ja tegutsemisviisi muutmine suunas, kus teenuseid või tooteid kasutavad inimesed on võrdsed partnerid ning lähtutakse nende vajadustest ja ootustest. Inimest nähakse kui indiviidi ning temaga tehakse koostööd, et leida temale sobivad lahendused nii tervise säilitamisel ja parandamisel kui haigustega toimetulekul. Inimkesksuse oluliseks põhimõtteks on võimestamine – inimesele antakse vajalikud teadmised, oskused ja vahendid oma tervise eest vastutust võtta;

  • inimese vastutus oma tervise eest – Eesti ühiskonnas ja tervisesüsteemis luuakse kõigi osapoolte (avalik, kolmas ja erasektor; riigiülene tasand, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, samuti tervishoiutöötajad ja teised vajalikud teenuseosutajad) koostöös vajalikud võimalused ja tingimused, mis toetavad inimest oma tervise eest vastutuse võtmisel; 

  • tõenduspõhisus – tervisepoliitika juhtimine lähtub parimast olemasolevast tõendatud teabest ning sekkumised ja teenused tuginevad põhimõtetele, mida toetavad teadusuuringute tulemused;

  • elukaarepõhine lähenemine – inimese vajadusi vaadeldakse ja arvestatakse sünnist kuni surmani. Tervisealased sekkumised on kooskõlas eakohaste vajadustega ja tagavad inimväärse kohtlemise kõigile elanikele sõltumata nende vanusest. Oluline on elanike tervise ja sotsiaalsete vajaduste seostatud käsitlemine.

RTA 2020-2030 on läbinud arutelud Riigikogus ja saadetud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks
 

Seni kehtinud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009-2020 seadis eesmärgiks pikendada inimeste eluiga ja tervena elada jäänud eluaastaid. Kuigi keskmine oodatav eluiga on Eestis jõudsalt pikenenud, siis samas tempos ei ole lisandunud tervena elada jäänud eluaastaid. See tähendab, et inimesed elavad kauem, aga haigena. 

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on:

  • Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62 ja naistel 63 eluaastani.
  • Tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta.
  • Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat.

Eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et aastaks 2030 ei oleks meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus suurem kui kuus aastat ning tervena elada jäänud aastate vaheline erinevus suurem kui üks aasta. 2019. aastal oli meeste ja naiste oodatava eluea vahe 8 aastat (Joonis 1) ja sünnihetkel tervena elada jäänud eluaastate vahe 3,5 aastat (Joonis 2).

Joonis 1. Meeste ja naiste oodatav eluiga koos RTAs seatud eesmärkidega. Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Meeste ja naiste sünnihetkel tervena elada jäänud aastad koos RTAs seatud eesmärkidega. Allikas: Statistikaamet.

Piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks tervises on vajalik, et aastaks 2030 ei oleks oodatav eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning tervena elada jäänud aastad pikeneksid kõikides maakondades. 2019. aasta seisuga oli Ida-Virumaa inimeste oodatav eluiga keskmiselt 4 aastat madalam kui Harjumaal ja Tartumaal ning 2 aastat madalam kui Eestis keskmiselt. Sünnihetkel oli tervena elada jäänud eluaastate arv kõige madalam Võrumaal ja Põlvamaal, kus see oli üle 14 aasta madalam kui Läänemaal ja üle kümne aasta madalam kui Eesti keskmine.

Joonis 3. Oodatav eluiga ja sünnihetkel tervena elada jäänud eluaastad maakondade lõikes ja Eesti keskmised näitajad 2019. aastal.

Tervise ebavõrdsuse vähendamiseks erineva haridustasemega inimeste vahel on vajalik, et oodatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel
ei ole aastaks 2030 suurem kui kaheksa eluaastat ning tervena elada jäänud aastad pikenevad kõikide haridustasemete puhul. 2019. aastal oli põhiharidusega ja kõrgharidusega inimeste oodatava eluea vahe 9,5 aastat ja sünnihetkel tervena elada jäänud eluaastate vahe 15,5 aastat. 

Joonis 4. Oodatava eluea ja sünnihetkel tervena elada jäänud eluaastate erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel 2019. aastal. Allikas: Statistikaamet

Uus RTA koosneb arengukava põhitekstist, kus on toodud üldine visioon ja eesmärgid ning seda toetavatest programmidest, mida kokku on kolm (Joonis 5). Kõik need RTA põhiteksti toetavad programmid on terviklikud dokumendid, ilma milleta ei ole võimalik RTA visiooni poole liikuda ja eesmärke täita.

Joonis 5. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 struktuur

 

Tervist toetavate valikute programm

 

Tervist toetatavate valikute programm käsitleb:

  • kõiki neid valikuid, mida inimene saab või peaks saama ise aktiivselt teha ning kujundab seeläbi oma elustiili ning harjumused;
  • elukeskkonda (sh õpi-, töö-) ning sotsiaalse keskkonna neid aspekte, mis otseselt kujundavad ja mõjutavad inimeste riskikäitumist, valikuid ning elustiili;
  • infot ja teenuseid, mis aitavad inimestel vähendada enda ja lähedaste riskikäitumist, teha tervist toetavaid valikuid või kujundada oma elustiil tervislikumaks.
     

Tervist toetavate valikute programm annab visiooni, kus, kuidas ja millised tervislikud valikud peaksid inimesele olema kättesaadavad ning missugune info ja teenused on vajalikud selleks, et inimene suudaks valida endale antud ajahetkel parimad või vähemalt optimaalseimad valikud.

Tervist toetavate valikute programm seab eesmärgid, mida soovime täita aastaks 2030, et liikuda lähemale visioonile.

Visioonile lähemale viivate eesmärkide seadmiseks kirjeldame programmis lühidalt hetkeolukorra, põhilised probleemid ja lahenduste suunad.

 

Tervist toetava keskkonna programm
 

Tervist toetava keskkonna programm käsitleb:

  • riske ja mõjusid (nii negatiivseid kui positiivseid) inimese tervislikule seisundile, mis tulenevad meid ümbritsevast (looduslikust või tehis-) keskkonnast ja sealsetest keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest faktoritest;
  • psühhosotsiaalseid ning sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis mõjutavad või võivad mõjutada inimese tervist.
     

Tervist toetava keskkonna programm annab visiooni:

  • kuidas kaitsta inimese tervist otseste või kaudsete elukeskkondlike tervisemõjurite negatiivse mõju eest;
  • kuidas hinnata keskkonnategurite mõju inimese tervisele;
  • kuidas ennetada ja vähendada keskkonnategurite võimalikku negatiivset mõju ja suurendada positiivset mõju;
  • missugune info ja teenused ning mil viisil on vajalikud inimesele, et ta saaks ennetada või vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske ning ära kasutada elukeskkonna positiivseid mõjusid tervisele.
     

Tervist toetava keskkonna programm seab eesmärgid, mida soovime täita aastaks 2030, et liikuda lähemale visioonile.

Visioonile lähemale viivate eesmärkide seadmiseks kirjeldame programmis hetkeolukorra, põhilised probleemid ja lahenduste suunad.

 

Inimkeskse tervishoiu programm
 

Inimkesksus on mõtte- ja tegutsemisviis, kus nähakse teenuseid kasutavaid inimesi võrdsete partneritena tegevuse planeerimisel, selles osalemisel ja tegevuse järgselt, veendudes, et teenus on ohutu, vastab inimeste vajadustele, kaaludes nende soove, väärtusi, perekondlikku olukorda, sotsiaalseid asjaolusid ja elustiili, nähes inimest kui indiviidi ja tehes koostööd sobivate lahenduste väljatöötamiseks.

Inimesekesksus on patsiendikesksusest laiem mõiste tervishoius, hõlmates lisaks ravile ka tähelepanu terve kogukonna tervisele ja heaolule ning nende olulisele rollile mõjutada tervishoiupoliitikat ja -teenuseid.

Programmi eesmärk on tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis:

  • aitavad lisada tervena elatud elu;
  • vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust;
  • toetada krooniliste haigustega elamist.

Viimati uuendatud: 17. november 2021