Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Riigireform Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

Riigireform on vajalik eelkõige selleks, et saada hakkama olukorras, kus rahvaarv väheneb ja töökäte puudus aina kasvab, kuid kodanikel ootus on saada kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti.

  • Sotsiaalministeeriumi valdkonnas on väljakutseteks vajadus osutada sotsiaal- ja terviseteenuseid integreeritult, personaalmeditsiini kiire areng, inimeste nõudlikkuse kasv ja ootused tervise ja sotsiaalse heaolu teenustele ning vajadus vähendada ravikoormust pöörates enam tähelepanu ennetusele.
  • Riigireformi protsessis vaadatakse kõiki sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala asutuste teenuseid ning analüüsitakse nende vajalikkust ning nende osutamise koha otstarbekust. Teenuste integreerimiseks on oluline vaadata sisse kõigi asutuste tegevustesse, see hõlmab nii Sotsiaalministeeriumi, Ravimiametit, Terviseametit, Haigekassat, Tervise Arengu Instituuti, Tööinspektsiooni, Riikliku lepitaja institutsiooni kui ka Sotsiaalkindlustusametit.
  • Reformi esimeses faasis, 2022. aastal on eesmärk liita ravimiamet ja terviseamet ning vaadata üle TAI teenused võimalusega suunata ennetuse ja tervise edendusega seotud tegevusi haigekassale.
 

Ravimiameti ja Terviseameti ühendamine

 

Riigireformi esimese järgus on ettevalmistamisel ravimiameti ja terviseameti ühendamine. Sellest saab kaasaegne organisatsioon, mille teenuseid ja kompetentse hindavad meie partnerid ning kus meie töötajatel on hea töötada.

Ühendametisse võivad liikuda ka täna teistes asutustes osutatavad teenused, kuid arutelu selle üle on käimas asutuste ja ministeeriumi esindajatest koosnevas töörühmas. Ühtse juhtimise alla koondumine aitab suurendada ametkonna mõjukust teemade eestkõnelejana.

Säilivad ka regionaalsed esindused ning jätkub kompetentsipõhine värbamine üle Eesti.

Tervise Arengu Instituudi teenuste reform

 

Ettevalmistamisel on ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) teenuste reform. Selle käigus arutatakse, kuidas osutada teenuseid parimal viisil ning võimalikult otstarbekalt.

TAI roll sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutusena on kahetine – instituut täidab riiklikke ülesandeid ning on samaaegselt sõltumatu teadus- ja arendusasutus, seejuures töötab teaduskeskuses 30% töötajaskonnast.

Juba 2016. aastal valminud analüüs näitas, et andmete kogumine ning töötlemine peaks olema paremini liidetud keskse koordinatsiooni alla, vähendamist vajaks ka andmete kogumisega seotud halduskoormus. Probleeme on ka statistika kogumisega, mis ei vasta hetke null-bürokraatia nõuetele. Sõeluuringute korraldamise, informatsiooni halduse ja hindamise ülesanded on jaotunud TAI ja haigekassa vahel. Lisaks tegelevad TAI ja tööinspektsioon mõlemad tervise teemadega töökohtadel. TAI-l ja sotsiaalkindlustusametil on kokkupuutepunkte asendushoolduse, lastekaitse ja koolituste osas.

Aruteludes uuritakse, kas selline töökorraldus on tänasel päeval kõige optimaalsem või on ka teisi võimalusi. Kas funktsioone saaks täita ühes asutuses nii, et väheneks killustatus? Mida kodanikud võidaks, kui teadusvaldkonna kompetents oleks rohkem koos? 

 

Järgmised muudatused tulevad uue etapina järgmistel aastatel

 

Järgmistel aastatel on plaanis alustada ka teiste sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuste ja teenuste analüüsimisega, et leida  võimalusi Eesti inimestele paremate teenuste pakkumiseks. Analüüsitakse, kas teenuse osutaja peab olema riik või võib seda teha ka era- või kolmas sektor, samuti kaalutakse teenuste vajadusi laiemalt.

  • Eelmisel aastal läbiviidud riigireformi aluseks olev analüüs, kus vaatasime eelkõige järelevalve tegevusi valitsemisalas, andis soovitusi ka tööinspektsiooni ning sotsiaalkindlustusameti reformiks, kuid käesoleval aastal neid plaanis reformida ei ole.

  • Sotsiaalvaldkonnas on arutatakse võimaluse üle anda Astangu KRK üle Haridus- ja Teadusministeeriumile ning tuua kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) üle Sotsiaalministeeriumisse, samuti on teemaks võimalikud ümberkorraldused EPIFONDi tegevuses ning võimalus anda Koeru Hooldekeskus üle kohalikule omavalitsusele.
  • Töövaldkonnas arutatakse riikliku lepitaja funktsiooni võimalikku liitmist õiguskantsleri bürooga ning töövaidluskomisjonide viimist justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Justiitsministeeriumiga arutatakse, tervishoiuteenuste korraladamist vanglates. 

 

Töörühmad

 

Reformi tegevuste elluviimiseks on moodustatud juhtrühm ning valdkondlikud töörühmad.

Juhtrühm teeb strateegilisi otsuseid, annab suuniseid töörühmadele ning annab arengutest aru ministritele. Siia kuuluvad asutuste juhid ja sotsiaalministeeriumi asekantslerid ja valdkonna ning tugiteenuste osakonnajuhid.

Tervisevaldkonnas on lisaks moodustatud kaks töörühma:

  • Tervisevaldkonna ühendameti moodustamise töörühm, mis analüüsib ühendametisse koondatavaid ülesandeid, teenuseid ja ameti struktuuri ning teeb sellest lähtuvad ettepanekud juhtrühmale. Lisaks valmistab töörühm ette õigusaktide muutmiseks vajaliku sisu. Siia kuuluvad nii asutuste kui sotsiaalministeeriumi vastavate valdkondade esindajad.
  • TAI funktsioonide töörühm arutab riigireformi eesmärke silmas pidades, kus võiksid praegused TAI funktsioonid/teenused edaspidi paikneda ning teeb vastavad ettepanekud juhtrühmale.

Mis läheb paremaks? 

  • Ravimiameti ja Terviseameti liitmisel lubab juhtimine ja vastutus kahe asutuse asemel ühes, suuremat süsteemsust ja võimekust kiiremalt reageerida.
  • Asutuste sees ja vahel ülesandeid ja funktsioone üle vaadates tekib alati ka uusi kombinatsioone tööülesannetest ning sellega koos ametikohti, mida täpselt sama ülesannete portfelliga varem pole olnud.
  • Koostööpartneritele tähendab see ühtsemaid protsesse ning kogu suhtlust valdkonda puudutavates küsimustes läbi “ühe ukse”, muutudes konkreetsemaks ja lihtsamaks.
  • Ennetuse ja tervisedenduse tegevuste kokku toomine aitab kasutada ressursse tõhusamalt.

Reformi ajajoon

I etapp: veebruar 2022 - september 2022

 

  • Ühendameti moodustamiseks toimub ettevalmistav töö töörühmades, kus arutatakse teenuste, funktsioonide, ühendameti põhimõttelise ülesehituse, ressursside vajadust ning valmistatakse ette vajalikke seadusemuudatusi. See on ümberkorraldusi ettevalmistav faas ning selle käigus suuri muudatusi ei tehta.
  • TAI funktsioonide töörühm arutab ennetusega seotud funktsioonide viimist Haigekassasse. Samuti valmistatakse ette rahvusavahelise võrdlusuuringu tellimist teaduspoole reformimiseks.

Mai:

  • Mais esitletakse tulemust valitusele. Kui valitsus kiidab ettepanekud heaks, siis saavad alata seaduse eelnõu lugemised Riigikogus.

II etapp: september 2022 - detsember 2022

Alustavad tööd teemavaldkondade töörühmad, mis valmistavad ette esmase töökorralduse ühendametile ning teenuste ja inimeste liikumise asutuste vahel. Selles etapis arutataske töötajaskonnaga, mis saab olema loodava ühisameti visioon, missioon ja milliste väärtuste eest seistakse.

1. jaanuar 2023 - Ühendamet alustab tööd

Kõik eelnev on ettevalmistus, ühise „meie-tunde“ tekitamine, tööprotsesside üle vaatamine ja ühtlustamine jms saab hoo sisse jaanuarist 2023. Töötame eesmärgiga, et asutused on ümberkorraldatud 31. detsembril ja ühendamet alustab tööd 1. jaanuaril 2023.
Viimati uuendatud: 4. mai 2022