Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) reguleerib olukordi, suhteid, nõudeid, mis on seotud hoolekandelise abi vajaduse välja selgitamisega, abi pakkumisega, abi saamise ja osutamise tingimustega jne. Tegemist on olulise seadusega, mille eesmärk on kindlustada, et hoolekandelist abi vajav inimene ja tema pere ei jääks toeta.

 

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused aitavad kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele ja lihtsustavad inimeste asjaajamist. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi.  

 

Nii varasemad analüüsid ja raportid kui ka abivajajate kogemused näitavad, et puudega inimeste ligipääs sotsiaalteenustele on takistatud erinevatel põhjustel, milleks võib olla nii teenuseosutaja kaugus, keeruline asjaajamine taotlemisel, teenuste saamise pikk järjekord kui ka vähene teadlikkus sotsiaalteenuste olemasolust.

  • Eestis on tuhandeid inimesi, kes erinevatel põhjustel (nt teenustele on järjekorrad, sobivat teenust ei ole, teenusel on kõrge hind jms) oma lähedasi hooldavad. Sageli aga on lähedaste hooldajad (hoolduskoormusega inimesed) hooldussituatsioonis üksi, neil puuduvad praktilised oskused nii hooldamisega seoses kui ka teadmised oma õigustest ja abi võimalustest. Kuigi seaduse järgi tuleb hinnata abivajadust terviklikult, ei ole riigis välja kujunenud ühetaolist praktikat abivajajatena näha ka hoolduskoormusega inimesi. Et võimaldada ka neile vajalikku tuge, on äärmiselt oluline seaduses hoolduskoormusega inimesed ja nende toetusvajaduse hindamine selgemini esile tuua.

  • Sobiva kvalifikatsiooniga piisaval arvul sotsiaalvaldkonna töötajate olemasolu on hoolekandelise abi ja toe kvaliteedi alus. Seaduses on juba varasemalt seatud tingimused näiteks hooldustöötajatele, tegevusjuhendajatele ja rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidele, kuid puuduvad nõuded kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kelle roll abi ja tuge vajavate inimeste juhtumite korralduses on keskne ja väga suure tähtsusega.

 

Milliseid probleeme veel lahendatakse? 

 

  • Eestis ja ka mujal maailmas tehtud uuringud kinnitavad, et inimesed soovivad elada võimalikult kaua kodus, sealhulgas ka abivajaja rollis olles. See on inimlik soov ja lootus veeta kodus oma elu need aastad, mil inimene vähemal või rohkemal määral kõrvalabi ja toetust vajab. Kahjuks on ka täna suurimad käärid teenuste pakkumise ja tegeliku vajaduse vahel just koduteenuse puhul.
  • Graafikul on toodud teenused inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna nende füüsilised, vaimsed võimed või töövõime on vähenenud (vt joonis).

 

Viibimiskoha andmed 

  • 2019. aasta lõpus sai väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust 8878 inimest. Viimastel aastatel on aasta jooksul üldhooldusele saabunud inimeste arv pidevalt kasvanud Võrreldes 2015. aastaga on teenusele saabunute arv kasvanud 20%. Üldhooldusteenuse korraldus on küll kohaliku omavalituse vastutada, kuid inimesed võivad suunduda teenust saama ka otse, ilma KOV-i  suunamiseta. Täna ei ole seaduse tasandil detailselt reguleeritud inimese viibimiskoha fikseerimine väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul, mistõttu riigil ja KOV-l puudub jooksev ülevaade teenusel viibijatest ja takistatud on ka vajaduspõhise riigi toe pakkumine (nt vaktsineerimise või valimiste korraldamisel jne). 
 

Puudega inimestele abi pakkumine

 

  • Puudega inimestel on ligipääs sotsiaalteenustele takistatud, sest abi saamine on süsteemide keerukuse tõttu raske ja tihti ei tea abi vajav inimene, kuhu ta millise probleemiga pöörduma peab ja kust saab vajalikku abi. Praegune õigussüsteem ei võimalda abivajavat inimest andmete puudumise tõttu täiel määral aidata, sest kohalik omavalitsus ei tea, millistel inimestel tema haldusterritooriumil on puude raskusaste tuvastatud ja seetõttu ei saa KOV inimesega proaktiivselt ühendust võtta. Praegu puudub KOV-il efektiivne vahend, et üldse jõuda ennetavalt puudega inimesteni, kes abi võivad vajada.

 

   Puude raskusastme tuvastamine vanaduspensioniealistel

 

  • Vanaduspensioniealine inimene, kelle seisund on muutumatu või progresseeruv ja kelle seisund ei ole ravi, ravimite või teenustega kompenseeritav peab maksimaalselt iga viie aasta järel uuesti taotlema puude raskusastet. See on puudega inimese jaoks ebamõistlikult koormav olukorras, kus inimese seisund ei muutu.

 

 

 

 

Abivahendid

 

  • Kuni 18. aastaste puude raskusastmega ja 16-17.aastaste vähenenud töövõimega inimeste abivahendi saamise piirmäär on erinev ja seab 16-17.aastased vähenenud töövõimega inimesed ebavõrdsesse olukorda, võrreldes samas vanuses puude raskusastmega inimestega. Praegu on võimalik ainult sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega lisada abivahendeid, mida on inimesel vajalik saada riigipoolse soodustusega ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta.
 

Toetused

 

  • Toimetulekutoetuse muudatuste eesmärk on vältida toetuse taotlejalt nende andmete küsimist, mida KOV saab riigi andmebaasidest ise kontrollida. Toimetulekutoetuse menetlemisel tuleb arvestada taotleja täitemenetlusvõlgadega ning toimetulekutoetuse saajatele tuleb võimaldada toetavate teenuste kättesaadavus, et  parandada abivajajate terviklikku toimetulekut nõustamise ja praktiliste tegevuste abil ja vähendada õpitud abitust.
  • Sotsiaalkindlustusamet maksab üksi elava pensionäri toetust igal aastal ca 90 000 kliendile koos oktoobrikuu pensioniga. Seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollitakse igal aastal uuesti. Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodu elanikel. Alates 2017. aastast kuni tänaseni on sotsiaalkindlustusametil tulnud pensionilisa toetuse maksmiseks hooldekodus viibivate ja elavate klientide andmete koondamiseks igal aastal mitme kuu vältel võrdlema erinevates riiklikes infosüsteemides inimeste  andmeid, et välja selgitada inimesed, kel on õigus toetust saada.  Sotsiaalkindlustusameti andmetel on selliseid üld- ja erihooldekodus viibivaid inimesi ca 10 000,, aga klientide arv on kasvutrendis. Samuti lasub täna väljapool kodu osutatavat üldhooldusteenust saaval inimesel või temaga ühes eluruumis elaval inimeselenne 31. augustit iga-aastane kohustus esitada sotsiaalkindlustusametile üksi elava pensionäritoetuse saamiseks igal aastal vastavasisulist teavet.
 

Erihoolekanne 

 

  • Erihoolekandeteenustele saamiseks peab teenuse vajaja sageli ootama järjekorras. Kui järjekord jõuab konkreetse inimeseni, kuid ta teenusele ei saabu ja teenuskohast ei loobu , saab sotsiaalkindlustusamet vabale kohale teist uut inimest otsima hakata alles kolme kuu möödumisel. Samal ajal järjekorras koha ootajate jaoks aeg lihtsalt kulub.
  • 01. jaanuarist 2020 hakkas kehtima nõue, mille järgi võib erihoolekandeteenust vahetult osutada tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on enne tööle asumist läbinud SHS-i alusel kehtestatud kava järgi koolituse. Nõue ei ole osutunud praktikas rakendatavaks, kuna erihoolekandevaldkonnas on väga keeruline leida töötajaid, kellel on nõutud koolitus juba enne tööle asumist läbitud.
  • Ööpäevaringne erihooldusteenus on ainus erihoolekandeteenus, mille saamine on seotud puude raskusastmega. Selline eeltingimus ei anna teenusele suunamisel sisulist infot ja võib olla takistuseks sobivaimale erihoolekandeteenusele suunamisel.
 

 Laste heaolu 

 

  • Kohalikel omavalitsustel puudub tihti tervikpilt enda piirkonna abivajavatest lastest ning lapsevanemad ei tea alati, millistes küsimustes võiks kohalikust omavalitsusest abi saada. Tänane õigusruum ei võimalda riigil olemasolevat informatsiooni KOVidega jagada. Seetõttu ei jõua abi piisavalt varakult lasteni, kes seda vajada võiks. Probleemid süvenevad ning jõuavad riigi vaatevälja alles siis, kui kõige tõhusam aeg sekkumiseks on möödas.

  • Riik toetab KOVe puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamisel iga-aastaselt toetusfondi kaudu. See tähendab, et KOVidel ei ole täna võimalik riigi  antavaid vahendeid kasutada nende perede abistamiseks, kel on vaja hoolduskoormust vähendada, kuid lapsele pole puuet tuvastatud.

  • Praegu tuleb asendushooldusteenust vanema nõusolekul ja muudel pikaajalistel juhtudel (nt kui vanemal ei ole hooldusõigust või on see piiratud), osutada eraldi ruumides. Kuigi üldjuhul on see nõue pikaajaliselt asendushooldust vajavate laste kaitseks õigustatud, puudub täna igasugune võimalus paindlikkuseks ja erandite tegemiseks neis olukordades, kus laste huvidest lähtuvalt see põhjendatud oleks.

  • Seksuaalset väärkohtlemist kogenud või sellise kahtlusega laste abistamiseks on sotsiaalkindlustusamet loonud lastemajad, mis asuvad praegu Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, peatselt ka Pärnus. Lastemaja töötajad osalevad lapse väärkohtlemise juhtumi lahendamises ning lapse ja tema lähedaste abistamises. Riiklike lastemajade tegevus toetab KOV lastekaitsetööd väärkoheldud lastega, aga KOV ja riigi tasandi ülesanded ja vastutus on täna seadustes selgelt jagamata. Lisaks pakub sotsiaalkindlustusamet abi ja teenuseid ka muud liiki väärkohtlemist kogenud lastele, näiteks perevägivalla ohvritele, kuid lapsed ei jõua alati õigeaegselt nende vajalike teenusteni. Väärkohtlemise ohvrite kõrval vajavad senisest süsteemsemat abistamist ka seksuaalselt väärkohtlevalt käituvad lapsed, kelle abivajaduse hindamine ja sobivate sekkumiste leidmine nõuab eriteadmisi ja -oskusi.

 

Mida probleemide lahendamiseks tehakse? 

  • Eelnõus on ca 70 muudatust, mis kokkuvõtvalt panustavad: ​
  • Kvaliteetse abi kättesaadavuse suurendamisse (nt ühest küljest kõrgema kvalifikatsiooniga personal: täpsustatud erialased nõuded sotsiaaltöötajale; teisest küljest näiteks võimaldatakse 16–17-aastastel vähenenud töövõimega inimestel soetada abivahendeid piirmääraga 90%).

  • Bürokraatia vähendamisse
  • Õigusselguse tõstmisse (nt selgelt sõnastatud säte, mille järgi peab KOV inimese abivajaduse tuvastamise järgselt korraldama ka vastava abi pakkumise)
  • Eelnõuga muudetakse 4 rakendusakti.
 

 

Eelnõuga lisatakse ja muudetakse järgmiseid mõisteid:

 

  • Pikaajaline hooldus– sõnastame vastavalt hoolduskoormuse rakkerühma ettepanekule. Pikaajalise hoolduse mõiste esmakordne seaduse tasandil reguleerimine toob süsteemi selguse, kuivõrd mõistet kasutatakse sotsiaalvaldkonna hetkeseisust ja arengust rääkides pidevalt, kuid ühtsele, kokkulepitud ja konkreetsele sisustatud mõistele pole ei siseriiklikult ega ka rahvusvahelistes dokumentides võimalik viidata.

  • Sotsiaaltöötaja – uue sõnastuse järgi peab senise mistahes kõrgharidusega asemel olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Eestis on koolitatud kõrghariduse sotsiaaltöötajaid juba mitu aastakümmet ning kvaliteetse ja professionaalse abi pakkumisel, arendamisel jne on üheks eelduseks kvalifitseeritud töötajaskond.  Planeeritud on üleminekuaeg ühe nominaalse õppeaja mahus. Kutsetunnistuse omamine on kinnitus, et sotsiaaltöötaja teadmised ja oskused on ajakohased, väärtusbaas sobilik jne.

  • Vaimne alaareng -> intellektipuue – Kaasajastame intellektipuudega inimeste mõistega SHS-i ning viime selle kooskõlla rahvusvahelise sõnakasutusega. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) järeldustes on tehtud Eestile märkus seadusandluses iganenud ning ebaväärikate mõistete kasutamise kohta.

  • Juhtiv psüühikahäire -> põhihaigus –  Tervishoius ei kasutata terminit „juhtiv psüühikahäire“, tervise infosüsteemis on diagnoosi liikidena kasutusel terminid „põhihaigus“ ja „kaasuv haigus“.

  • Ööpäevaringse erihooldusteenuse sihtgrupp sügav liitpuue -> äärmuslik abi- ja toetusvajadus. Muudetakse seoses ööpäevaringse erihooldusteenuse puudest lahti sidumisega. 

 

 

Pikaajalise hooldusega seotud muudatused

 

Eelnõus on mitmed muudatused seotud pikaajalise hoolduse, abivajaduse tuvastamise ning abi pakkumisega. Lisaks pikaajalise hoolduse mõiste lisamisele:

  • KOV kohustus eelistada abi pakkumisel kodus elamist toetavaid abimeetmeid. Asutushooldust ei saa eelistada pelgalt seetõttu, et selle korraldamine on lihtsam ja odavam. Abi pakkumisel ja korraldamisel tuleb keskmesse seada inimene mitte süsteem.
  • Hooldusvajadusega inimese abivajaduse hindamise juures on KOV-l kohustus hinnata ka talle hooldust pakkuva lähedase (hoolduskoormusega inimene) toetusvajadust ning pakkuda talle sobivat tuge.
  • KOV kohustus abivajaduse tuvastamisel ka vastava abi pakkumine tagada. II astme sugulaste vabastamine ülalpidamiskohustusest ehk sisuliselt lapselaste vabastamine vanavanemate ülalpidamisest.
 

 Erihoolekanne

 

  • Erihoolekandeteenuste järjekorda võetud inimene on kohustatud alustama teenuse kasutamist varasema kolme kuu asemel ühe kuu jooksul, alates teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast. Kui erihoolekandeteenuse järjekord jõuab inimeseni, saab ta SKA-lt suunamiskirja teenusele. Reeglina hakatakse seejärel teenust kasutama esimesel võimalusel (kuu jooksul koha saamisest). Kui inimene teenusele ei saabu ja teenuskohast ei loobu,saab SKA vabale kohale uut inimest otsima hakata alles kolme kuu möödumisel. Samal ajal järjekorras koha ootajate jaoks aeg lihtsalt kulub. Muudatus ärgitab inimesi kahe kuu võrra kiiremini teenust kasutama hakkama või teenusekohast loobumise otsust tegema.
  • Nõuded teenust vahetult osutavale inimesele. SHSis pannakse paika, reegel, millise pädevusega inimene võib töötada tegevusjuhendajana: kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks. Kehtima jääb nõue, et tegevusjuhendajana ei või töötada inimene, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saava inimeseelu, tervise ja vara. Täpsemad kvalifikatsiooninõuded ja koolitusse puutuva kehtestame ministri määrusega. Määruses täpsustame, et erihoolekandeteenust võib osutada tegevusjuhendaja, kes on läbinud vähemalt ministri määruse lisaga 1 kehtestatud  kava järgi koolituse sissejuhatava osa ja läbib edasise koolituse ja vajaduse korral täienduskoolituse kahe aasta jooksul tööle asumisest. Et määruse nõue oleks rakendatav, valmistame ette sissejuhatava õppe e-õppe, mille õppija saab iseseisvalt läbida (valmib hiljemalt aprilliks 2022). Määruses täpsustame ka, et kuni (täiend-)koolituse läbimiseni juhendab töötaja tööd nõuetele vastav tegevusjuhendaja.
  • Tagame õiguse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele ka neile täisealistele inimestele, kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puude raskusastet. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puude raskusastmest lahti seotud ja muudatusega tehakse sama ka ööpäevaringsete teenuste puhul. Kehtima jäävad kõik ülejäänud õigustatuse alused. Ühtlasi muudetakse sügava liitpuude sihtrühma nimetus äärmusliku abi- ja toetusvajaduse sihtrühmaks.
 

Viibimiskoha andmed

 

  • Eelnõuga muudetakse SHS-i sätteid, millega väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (edaspidi üldhooldusteenus) saama tulnud uue inimese kohta tuleb 14 kalendripäeva jooksul kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) teenust saava inimese viibimiskoha andmed. Samamoodi tuleb STAR-i kanda inimese andmed, kui ta lahkub teenuselt. . Muudatused võimaldavad sotsiaalkindlustusametil üksi elava pensionäri toetuse maksmiseks kasutada edaspidi STAR-i kantava väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenusel viibiva inimese viibimiskoha andmeid ning vabastada inimesed iga-aastasest kohtususest esitada teatud puhkudel üksi elava pensionäri toetuse saamiseks sotsiaalkindlustusametile teatisi.
  • Viibimiskoha andmete sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse kandmise kohustuse sätestamisel tekib riigil (ennekõike sotsiaalministeeriumil, sotsiaalkindlustusametil jt riigiasutustel) kui ka KOV-il üldhooldusel viibijatest terviklikum ülevaade. Aga samuti ka KOV-il parem ülevaade tema haldusterritooriumilt pärit inimestest, kes on suundunud väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama omal käel.

 

Abivahendid

 

  • Sotsiaalkaitseministri määrusesse viiakse inimeste nimekirjad, kellel on vajadus kasutada igapäevaelus toimetuleku toetamiseks sellist abivahendit, mis on vajalik enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist (nt rinnaprotees või silmaprotees).Muudatus võimaldab vajadusel kiiremini täiendada inimeste ringi, kel on õigus abivahendile ja seeläbi abi vajavat sihtgruppi tõhusamalt toetada. Eelnõu menetlemisega paralleelselt töötatakse välja sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 muudatused, kuhu on plaanitud lisada inimesed, kes vajavad ala- ja ülajäsemeproteese.
  • Vähenenud töövõimega 16–17-aastaste inimesed võrdsustatakse kuni 18-aastaste tuvastatud puude raskusastmega inimestega, laiendades nende abivahendite piirmäära 90%-le sarnaselt nagu see on kehtivas seaduses kuni 18-aastastel tuvastatud puude raskusastmega inimestel.
  • 7 euro suuruse omaosaluse summa asemel kasutatakse edaspidi „omaosaluse miinimummäär,“ mis viiakse sotsiaalkaitseministri määrusesse. Muudatusega ei muudeta kehtivat piirhinna, piirmäära ega omaosaluse üldist korraldust. Inimese omaosaluse miinimummäär 7 eurot jääb väljatöötatavas määrusemuudatuses samaks.
 

Täisealiste puude raskusastmega inimeste andmete kättesaadavuse tagamine KOV töötajale STAR päringuga

 

Andmete edastamise eesmärk on pakkuda täisealistele puude raskusastmega inimestele proaktiivselt abi, teavitades KOV-i rahvastikuregistri järgi piirkonnas elavatest puude raskusastmega täisealistest STAR keskkonna kaudu. Muudatus jõustub 2023. aasta veebruaris

  • Rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV peab välja selgitama omal algatusel täisealise inimese abivajaduse, kellel on tuvastatud sügav puude raskusaste. Andmetöötluse algatamiseks KOV taotlust tegema ei pea.
  • Rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV võib välja selgitada omal algatusel täisealise inimese abivajaduse, kellel on tuvastatud keskmine või raske puude raskusaste. Andmetöötluse algatamiseks teeb KOV taotluse.
  • Andmetöötluse tulemusena kuvatakse KOV-i töötaja töölauale STAR-is nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest puude raskusastmega inimestest.

 

Puude raskusastme tuvastamine vanaduspensioniealistel

 

  • PISTS täiendustega võimaldatakse edaspidi SKA ekspertarstil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu ja progresseeruva seisundi korral eluajaks. Muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista terviseandmetega kinnitatud ja tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole.
 

Laste heaolu puudutavad muudatused

 

  • Puude toetuse kandmine laste arvelduskontole. Muudatusega saab edaspidi puude taotluse tegija ise valida, kas toetuse summa kantakse lapse, lapsevanema või eestkostja arvelduskontole.
  • Muutumatu ja progresseeruva seisundi puhul puude tuvastamine kuni 16-aastaseks saamiseni ka keskmise puudega lastele. Varasemalt sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral. Reaalne elu näitab, et tegelikult on oluline pikendatud otsuseid teha ka keskmise puudega lastele, kelle olukord on pigem progresseeruv ning paranemise võimalusi ei leidu.

  • Koolikohustuse mittetäitmise, Rajaleidja otsuste ja lastele koolis osutatavate tugiteenuste andmete edastamine KOVidele; 

  • Puude raskusastet taotlevate laste andmete edastamine KOVidele. Laps, kellele on taotletud puude raskusastet on lastekaitseseaduse (§ 26) mõistes käsitletav abivajava lapsena. Loome automaatse andmevahetuse, et KOV lastekaitsetöötajal tekiks õigus potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada. Pärast andmete nägemist, tuleb KOVil hinnata perede võimalikku abivajadust ning pakkuda teenuseid ja tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. Muudatus jõustub 2022. septembris.
  • Toetusfondi vahendite kasutuse paindlikumaks muutmine. Võimaldame toetust kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Raha jagamise aluseks on endiselt raske ja sügava puudega laste arv kohalikus omavalitsuses, seejuures sügava puudega laste arv korrutatakse senise 4,62 asemel 3-ga (jagatav summa jääb samaks. Koefitsiendi arvutuste aluseks on laste ja perede teenusvajaduse uuring[1]). Edaspidi võimaldame KOV-idel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) sellise toe osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Muudatus jõustub 2023. aasta jaanuaris.
  • Väärkoheldud laste ja väärkohtlevalt käituvate laste abistamine. Muudatuse tulemusel muutub kiiremaks ja sujuvamaks peresisest vägivalda või seksuaalset väärkohtlemist kogenud laste, samuti väärkohtleva seksuaalkäitumisega laste teekond teenuste ja muu abini, mida pakub nendele lastele riik sotsiaalkindlustusameti kaudu. KOV üksused peavad sellistest lastest teavitama koheselt sotsiaalkindlustusametit, kes seejärel hindab lapse väärkohtlemisest tulenevat abivajadust ning tagab lapsele ja tema lähedastele vajaliku riigi abi, teenused lastemajas ja/või ohvriabi. Samuti antakse muudatustega sotsiaalkindlustusametile suurem roll seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamises. Muudatused jõustuvad üldises korras, 2022. aasta kevadel. 

  • Asendushooldusteenuse osutamise võimaldamine erandolukordades samades ruumides nii vanema nõusolekul teenust saavatele lastele kui teistele asendushooldust vajavatele lastele. Loodav muudatus võimaldab erandolukordades osutada samades ruumides asendushooldusteenust nii neile lastele, kes viibivad asendushooldusel pikaajaliselt (nt vanema hooldusõiguse piiramise või ära võtmise tõttu vm) kui ka neile lastele, kes vajavad teenust kas lühiajaliselt või perioodiliselt vanema nõusolekul. Erandi võib teha juhul kui paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb selleks vajadus tulenevalt lapse erakordselt suurest hooldus- ja abivajadusest, erand on asendushooldusel kasvavate laste huvides ja selle tegemiseks annavad nõusoleku laste eestkostjad. Erandi peab eelnevalt kooskõlastama sotsiaalkindlustusamet. Muudatus jõustub üldises korras, 2022. aasta kevadel.
 

Eelnõu esialgne ajakava

 

  • Eelnõu ja seletuskiri töötati välja 2021. aasta esimesel poolaastal.
  • Eelnõu esimene kooskõlastusring kooskõlastuste ja arvamuste avaldamiseks kestis 1. septembrist 2021 kuni 21. septembrini 2021.
  • Eelnõu teine kooskõlastusring toimub 25. oktoobrist 2021 kuni 22. novembrini 2021.
  • Pärast kooskõlastusringi lõppemist tehakse eelnõusse ja sellega seotud dokumentidesse vajalikud täiendused.
  • Seejärel, 2021. aasta detsembri esimeses pooles edastatakse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks.
  • Pärast eelnõu Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiitmist esitatakse see riigikogule ja järgneb menetlus riigikogu sotsiaalkomisjonis.
  • Läbida tuleb kolm lugemist riigikogu suures saalis.
  • Seaduse kuulutab välja Vabariigi President seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
 
Viimati uuendatud: 10. november 2021