Sündmused

 04.11.2016 lõpusündmus

Estonia! Are you aware of your mental health potential? (13.49 MB, PDF)Arne Holte, Norra Rahvatervise Instituudi asedirektor

Tagasivaade Rahvatervise programmi tegevustele – kuhu kulus 10 miljonit? (6.7 MB, PPTX) Elis Haan, Rahvatervise programmi koordinaator

Through quality improvement to increased effectiveness: a journey of reflection. (7.3 MB, PPTX) Simon Wilkinson, Akershus ülikooli haigla konsulteeriv lastepsühhiaater

Tit for tat – What NAMHY got out of being a partner (and how we intend to run away with it). (558.26 KB, PDF)Kristian Haugland, Noorte Vaimne Tervis projektijuht

 

30.04.2015 seminari "Tervem inimene - rikkam kogukond. Millised tervisekulud tasuvad end ära?"

Uued ideed vastuseks uutele väljakutsetele tervise valdkonnas (3.84 MB, PDF) - Geir Arild Espnes, Norra Teaduse ja Tehnikaülikooli professor

Majanduslikult tarkade sotsiaalsete investeeringute toetamine ja varajane sekkumine Rootsi kohalikes omavalitustes (6.22 MB, PDF) - Tomas Bokström, Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidu projektijuht

Mida räägivad teadusuuringud alkoholi kuritarvitamise vähendamise meetmetest? (311.23 KB, PDF) - Uno Traat, Sisekaitseakadeemia kriminoloogiaõppejõud

Kogukonnapsühholoogia Norras – ideest elluviimiseni (3.55 MB, PDF) - Tor Levin Hofgaard, Norra Psühholoogide Liidu juht

Psühholoog esmatasandi tervishoius: kiire, paindlik ja koostööl põhinev abi kohalikul tasandil, mis kombineerib kliinilise ja kogukonnatöö (4.87 MB, PPTX) - Anne-Kristin Imenes, Nøtterøy valla kogukonnapsühholoog

Riigi alkoholipoliitika arengud (291.09 KB, PDF) - Triinu Täht, Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist

Programm “Responsible Beverage Service” – hea näide kogukonna kaasamisest (1.36 MB, PDF) - Daniel Müller, Alkoholi ja Narkoprobleemide Ennetuskeskuse STAD projektijuht

Projekt „Youth in Europe“ – uuringutulemuste targast kasutamisest ennetustegevuste planeerimisel (1.24 MB, PDF)- Mihkel Lees, Haridus- ja Teadusministeeriumis ministri nõunik

03.12.2014 Programme Operator Meeting

Health care and e-health system in Estonia (1.17 MB, PPT) - Ivi Normet, Vice Chancellor of Health, Ministry of Social Affairs Estonia

Developing a concept for integrated services to improve children´s mental health (306 KB, PPT)- Pille Soome, Project manager, Ministry of Social Affairs Estonia

Overview of Estonian- Swedish Mental Health and Suicidology Institute (2.6 MB, PPTX) and NGO Peaasjad (4.2 MB, PPT)(Head Matters) projects - Merike Sisask and Anna-Kaisa Oidermaa, Project promoters

Reporting by Project promoters in Estonia (2.09 MB, PPT)- Elis Haan, Programme Coordinator

Implementing programme (1.78 MB, PPT) - Martina Juřicová, Czech Republic

News and updates from the PDP (149.75 KB, PPTX) - Otto Christian Rø

Poland - Development and better adaptation of health care to demographic and epidemiological trends (3.07 MB, PDF) - Hubert Życiński

Portugal - Public health initiatives (149.18 KB, PPTX)- Luis Matos

08.09.2014 Norra programmide seminari ettekanded

Sissjuhatus (2.39 MB, PPT)- Pille Ruul

Toetuse maksmise ja projekti tegevuste aruandluse protsess (280.5 KB, PPT)- Ülar Vaadumäe

Finantsvahearuande koostamise põhimõtted (485.5 KB, PPT)- Juia Nikolajeva

Finantsvahearuande vormistamine ja esitamine (498.5 KB, PPT)- Kristel Raid

Paikvaatlused ehk kohapealsed kontrollid (464 KB, PPT)- Kaupo Piirsalu

04.09.2014 3. taotlusvooru projekti elluviijate sissejuhatav päev

Kuidas teha projekti hästi (302.88 KB, PPTX)- Maris Jõgeva

EMP ja Norra toetused (5.3 MB, PPTX)- Piret Marvet

24.10.2013 seminari "Tervist edendavad sotsiaalkampaaniad ja koolitused" ettekanded

 Alkoholi ja uimastitarvitamise ennetus – riiklik poliitika ja võimalused kogukondades (2.14 MB, PDF)- Zaza Tsereteli, Norra Tervise- ja Hoolekandeteenuste Ministeeriumi vanemnõunik

 Ülevaade paikkonna tervisedendusest (1.18 MB, PDF) - Tiia Pertel, Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna juhataja

 Vaimse tervise edendamine Läänemaa näitel (2.27 MB, PDF)- Hele Leek-Ambur, Lääne Maavalitsuse tervisespetsialist

 Tervisemõjude analüüsivõimalustest erinevate otsuste langetamisel (2.96 MB, PDF)- Arto Saar, Järva-Jaani vallavanem

 Edukas sotsiaalkampaania (169.68 KB) - Daniel Vaarik, meediaekspert ja blogija

 Rahvatervise programmi taotlusvooru „Tervist edendavad sotsiaalkampaaniad ja koolitused“ võimalused (356.45 KB, PDF)- Anna Toots, Sotsiaalministeeriumi Rahvatervise programmi projektijuht

27.05.2013 konverentsi ettekanded

 Ülevaade laste vaimse tervise valdkonnast Eestis (863.35 KB, PDF)- Anne Kleinberg

 Ülevaade vaimse tervise süsteemist Norras (514.34 KB, PDF)- Jan Tvedt

 Vaimse tervise keskused Norras: teenused ja hea praktika näited (3.08 MB, PDF)- Elisabeth Hellzen ja Kari Innset

 Programmi "Rahvatervis" tutvustus (900.21 KB, PDF) - Elis Haan

 Ülevaade „out-reach“ teenuse rakendamisest Norras (615.47 KB, PDF)-  Lars R. Lund

 Väärkoheldud laste ravisüsteem Norras (1.18 MB, PDF)- Linda K. Jakobsen

Koostöö tõhusus teenuste integreerimisel: hea praktika Tvibit
Noortekeskuse näitel (13.26 MB, PDF) - Ingunn Skre

13.05.2013 seminari ettekanded

 Soome Vaimse Tervise Keskliidu tegevustest vaimse tervise edendamisel (237.13 KB, PDF)- Henri Rinkinen, Soome Vaimse Tervise Keskliidu regionaalne juht

 Rootsi VaimseTervise Ühingu tegevustest vaimse tervise edendamisel (9.26 MB, PDF)- Carl von Essen, Rootsi Vaimse Tervise Ühingu peasekretär

 Vaimse tervise poliitika arengud Eestis Euroopa taustal (6.76 MB, PDF)- Merike Sisask, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, Tegevdirektor ja vanemteadur

 Norra Vaimse Tervise Nõukogu tegevustest vaimse tervise edendamisel (5.81 MB, PDF)- Arne Ørum , Norra Vaimse Tervise Nõukogu liige

 Lastele suunatud info- ja veebinõustamiskeskkond - Norra kogemus - Svein Øverland, Norra Psühholoogide Assotsiatsioon

Rahvatervise programmi lõpusündmus

Rahvatervise programmi lõpusündmus leiab aset 4. novembril 2016 Läänemere kaldal, keset Lahemaa rahvusparki Vihula mõisa aidahoones. Teeme kokkuvõtte Rahvatervise programmi raames saavutatust ja jagame kogemusi.

Päevakava
10.30 Registreerumine ja tervituskohv
11.00 - 11.20 Avasõnad Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister Dagfinn Sørli, Norra suursaadik
11.20 - 11.50 Estonia! Are you aware of your mental health potential? (13.49 MB, PDF)Arne Holte, Norra Rahvatervise Instituudi asedirektor
11.50 - 12.20 Tagasivaade Rahvatervise programmi tegevustele – kuhu kulus 10 miljonit? (6.7 MB, PPTX) Elis Haan, Rahvatervise programmi koordinaator
12.20 - 12.40 Through quality improvement to increased effectiveness: a journey of reflection. (7.3 MB, PPTX) Simon Wilkinson, Akershus ülikooli haigla konsulteeriv lastepsühhiaater
12.40 - 13.00 Tit for tat – What NAMHY got out of being a partner (and how we intend to run away with it). (558.26 KB, PDF)Kristian Haugland, Noorte Vaimne Tervis projektijuht
13.00 - 15.00 Vastuvõtt  

Eesti Seksuaaltervise Liidu seminar "Ekslemine internetis - kuidas leida kvaliteetsed vastused ja hoida tervist?"

Aeg: 2.detsember kell 12:00-16:00
Koht: Radisson Blu Hotel Olümpia
11.45 Registreerumine ja tervituskohv
12.00 „Tervitussõnad ja tagasivaade „Seksuaaltervise internetinõustamisteenuse korraldamine ning vaimse- ning reproduktiivtervisealaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhendi väljatöötamine“ projekti tegevustele“ Helen Kereme, Eesti Seksuaaltervise Liit, projektijuht
12.20 „Ülevaade valminud „Noorte tervisealase internetinõustamise kvaliteedistandardid“ juhendist, Kai Part, Eesti Seksuaaltervise Liit 13.00 „Sihtrühm diginoored - digikultuuri nüansse, mis mõjutavad online-suhtlust“ Maria Murumaa-Mengel, sotsiaalmeedia lektor, Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
13.45 Kohvipaus
14.10 „E-teenused pärisprobleemide lahendamisel“ Ain Aaviksoo, Sotsiaalministeerium, eteenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler
14.55 “Mielenterveystalo.fi – teadmised, eneseabi ja juhised teenustele” Marko Muukka, projektijuht, www.mielenterveystalo.fi, Helsinki ja Uusimaa Linna Haigla
15.40 Päeva kokkuvõte ja seminari lõpetamine.

Registreerimine: kuni 25.11 aadressil: helen@estl.ee

Konverentsi kutse (319.95 KB, PDF)

Norra toel hoogustunud vaimse tervise edendus jätkub

Täna tehakse Vihulas kokkuvõtteid Norra toetuste ja kahe riigi koostöö tulemustest rahvatervise valdkonnas. Rahvatervise programmi peamised tegevused seoti vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamisega ning nüüdseks on selles valdkonnas toimunud märkimisväärne edasiminek. Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tänu Norra toetuste mõjule kujunenud ühtne arusaam, milline peaks olema Eesti vaimse tervise teenuste süsteem. „Kui varem arvati, et vaimne tervis kuulub ainult tervishoiusüsteemi vastutusvaldkonda, siis täna saame rääkida jagatud vastutusest nii tervishoiu-, sotsiaal- kui ka haridusvaldkonna vahel.“

Tänaseks on parandatud teenuste kättesaadavust maakondades ning piloteeritud uusi teenuseid ja mitmes kohas välja arendatud vaimse tervise kabinetid. „Programmist on võitnud väga palju näiteks Ida-Virumaa, sest nüüdseks on seal paremini kättesaadavad lastepsühhiaatria teenused, mis varem piirkonnas puudusid,“ selgitas Ossinovski. Ministri hinnangul väärib esile tõstmist ka Pärnu vaimse tervise keskus, kus pakutakse ainulaadset integreeritud teenust ehk igale abivajajale lähenetakse meditsiini-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide koostöös. „Kui vaadata pöördumiste arvu ja spetsialistide hinnangut, siis on selline juhtumipõhine mudel ennast igati õigustanud ja eeskujuks teistele,“ lisas ta.

Norra finantsmehhanismist rahastatud rahvatervise programmi eesmärkideks olid riskikäitumise vähendamine, tervisliku käitumise edendamine, elustiilist nagu joomisest ja suitsetamisest põhjustatud haiguste ennetamine ning nakkushaiguste ennetamine ja ravi vanglates. Programmi põhirõhk oli laste vaimse tervise teenuste arendamisel ja valdkondadevahelise koostöö edendamisel. Norra toetuste lõppemisel jätkub nende teenuste osutamine läbi haigekassa ja kohalike omavalitsuste. „Meie ühine vastutus on välisabi toel alustatut nüüd omal jõul edasi arendada ning panustada ka edaspidi vaimse tervise teenustesse ja ennetustegevusse,” lisas minister.

Programmi maksumus oli 10 484 706 eurot, millest Norra toetus oli 8 912 000 eurot ja Eesti osalus 1 572 706 eurot. Konverents algab kell 10:30 Vihula mõisa aidahoones. Lisaks tervise- ja tööministrile osaleb üritusel Norra Kuningriigi suursaadik Dagfinn Sørli.

Konverents Raseduseaegse alkoholi mõju lootele

Eesti Karskusliit korraldab 25. novembril 2015 konverentsi „Raseduseaegse alkoholi mõju lootele“. Konverentsile on oodatud erinevate valdkondade eksperdid tervishoiusüsteemis – laste-, naiste- ja perearstid ning ämmaemandad, lasteõed ja teised ema-lapse tervisega seotud spetsialistid.

Konverentsi päevakava

Konverents Rehabilitatsiooniteenuse terapeutiline keskkond

Sotsiaalkindlustusamet korraldab 19. novembril 2015 konverentsi „Rehabilitatsiooniteenuse terapeutiline keskkond“. Konverents viiakse läbi pilootprojekti „Pikaajalise rehabilitatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele” raames.

Konverentsile on oodatud laste vaimse tervise spetsialistid tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnast. Konverentsil käsitletakse laste psühhiaatrilises rehabilitatsioonis kasutatavaid teraapiaid, sealhulgas miljööteraapia, psühhoteraapia, tegevusteraapia, muusikateraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Konverentsi peaesinejaks on Erik Larsen Norrast.

Konverentsi päevakava (PDF)

Konverents "Teel heaolu kogukonda"

Aeg:10.november, kell 12:00-17:00
Koht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Osalema oodatakse kohaliku tasandi otsusetegijaid, arvamusliidreid, arendusnõunikke, avaliku ruumi planeerijaid, terviseedendajaid, ettevõtjaid, korrakaitse-, kultuuri-, noorsootöö-, sotsiaaltöö- jt valdkondade esindajaid ning kogukonna aktiivseid liikmeid. Konverentsist on teretulnud osa võtma ka ministeeriumide, riigiasutuste ja vabaühenduste esindajad, keda huvitab Eesti rahva tervis ning tervise edendamise võimalused.

Täpsem info leitav siit.

AppsTerv projekti lõpuüritus

Aeg:10.oktoober, kell 16:30-18:00
Koht: Rocca Al Mare kaubanduskeskuse Rahvaraamat

Veebipõhised rakendused vaimse tervise heaks (vaata lähemalt enesetunne.ee)
Projekti raames valminud töid tutvustatakse kell 13.00-16.00 Rocca al Mare keskuses, I korruse aatriumis
16:30 ülevaade projektist
16:45 Foorumteatri etendus "Julge olla õnnelik!"

Laste Vaimse Tervise Keskuse uue hoone avakonverents

Aeg: 2. oktoober, kell 9:00-16:30
Koht: Laste Vaimse Tervise Keskuses (Tervise 28, Tallinn)

9.00 Esimene ringkäik majas
9.00 Kogunemine ja hommikukohv
9.30 Tervitused, Dr Katrin Luts Tallinna Lastehaigla Juhatuse esimees
9.40 Laste Vaimse Tervise Keskuse tutvustus, Dr Anne Kleinberg Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja
9.55 „Children first!“, Arne Holte Norra Rahvatervise Instituut juhataja asetäitja
10.35 Lapsevanema kogemus Arina Korsunova, lapsevanem
10.55 Kohvipaus
11.15 „Treatment of ADHD“,Dr Hakan Jarbin lastepsühhiaater, Rootsi
12.00 "Autism ja aktiivsus-tähelepanuhäire - kas neurobioloogilised mehhanismid aitavad mõista, miks järjest rohkem?" Prof Jaanus Harro Tartu Ülikool
12.45 „Today I Lose and Find You“: Parent-Infant Psychotherapy with a depressed mother and baby.Sara Rance laste ja noorukite psühhoterapeut
13.30 Lõuna ja ringkäik majas
14.30-16.00 Töötoad: Hakan Jarbin „Meditsiiniline ravijuhtumite arutelu“ (inglise keeles)
Jaanus Harro "Teaduskirjanduse lugemisest ja lugemishäire vältimisest"
14.30-15.30 Sara Rance „Discussion of Theoretical and Technical issues in Psychoanalytic Psychotherapy with Parents & Infants"
Urmas Nurk ja Karmen Saul „Töö patsientidega out-reach meetodil“
16.00-16.30 Maja ringkäik

"Tervise ilmajaam - koolitused kogukondadele" lõpukonverents

Aeg:18.09, Kell 10:00-16:30
Koht: Tallinna Ülikool, Astra hoone

Tallinna Ülikoolis korraldatav konverents võtab kokku perioodis 01.08.2014.-31.12.2015 elluviidava projekti senised põhitulemused. Projekt (sh konverents) on finantseeritud Norra finantsmehhanismi 2009-2014 programmi „Rahvatervis“ 3. taotlusvooru „Tervist edendavad sotsiaalkampaaniad ja koolitused“ vahenditest.

Täpsem info ja päevakava leitav siit.

Laste Vaimse Tervise Keskus avab uksed 27. augustil

„13 aastaga raskelt kätte võideldud hoone ehitamine ise võttis aega vaid aasta. Selle avamine on tõeline pidupäev, sest nüüd on meil nii koht kui ka inimesed, et võimaldada paremat abi psühholoogiliste ja psühhiaatriliste probleemidega peredele“, ütleb Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees dr Katrin Luts.

Uue keskuse juht, Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ütleb, et meeskonna jaoks on avamine positiivne uus algus.

„Meie professionaalsed meeskonnad on valmis andma oma parima abi kõikidele pöörduvatele lastele ja nende peredele. Uus keskus võimaldab senisest enam arvestada erinevas vanuses ja muredega laste vajadustega.“

Avamisel võtavad sõna tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev, Norra suursaadik Dagfinn Sørli, abilinnapea Merike Martinson, haigla ja psühhiaatriakliiniku juhatajad ning ehitaja. Maja õnnistab sisse EELK Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ning muusikat teevad Olav Ehala ja Nele-Liis Vaiksoo.

Hoone kerkis Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi toel. Selle enam kui 6,6 miljoni eurosest kogueelarvest on 3 542 179€ Norra riigi toetus, 624 750€ Eesti riigi kaasfinantseering. Ülejäänu on haigla omafinantseering.

Laste Vaimse Tervise Keskuses hakatakse osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid psühhiaatrilisi teenuseid lastele ja noorukitele.

Eesti saab sel aastal juurde üle 400 õendustöötaja

Sel nädalal saavad diplomi Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkooli lõpetavad õed ja õendustöötajad, koos veebruaris lõpetanutega on Eesti saanud sel aastal juurde üle 400 õe, kes asuvad tööle haiglatesse ja perearstikeskustesse. Esmakordselt saavad kutsediplomi erivajadustega laste hoidjad.

"Eestis on suurim puudus eriõdedest ehk intensiivravi õdedest, samuti erakorralise meditsiini ja kiirabiõdedest. Väga suur on vajadus vaimse tervise - eriti laste vaimse tervise - õdede järel, kuna laste vaimne tervis on riiklik prioriteet. Piirkondlikult on kõige rohkem õdesid vaja Tallinnasse," ütles Õdede Liidu president Ester Öpik.

"Arvestades, et Eestis on puudu 4000 õde ning aastas lahkub tööle välismaale paarsada õde, ei taga 400 tervishoiukõrgkoolide lõpetajat aastas jätkusuutlikku järelkasvu. Õendusüliõpilaste vastuvõtu suurendamine aitaks õdede põuda mõne aastaga leevendada," ütles Öpik.

Konkurents tervishoiukõrgkoolidesse õe erialale on viimastel aastatel olnud viis kandidaati kohale. Seda pole vähendanud ka gümnaasiumilõpetajate hulga vähenemine. "Õed leiavad töökoha juba praktika ajal. Tänased lõpetajad töötavad reeglina Eestis paar aastat, seejärel hakatakse otsima võimalusi välismaale minekuks," ütles Öpik.

Lisaks õdedele saavad sel nädalal Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkooli diplomi ämmaemandad, füsioterapeudid, radioloogiatehnikud ja bioanalüütikud, farmatseudid ja tegevusterapeudid, samuti terviseedendus- ja tervisekaitse spetsialistid. Esmakordselt saavad kutsetunnistuse 12 erivajadustega laste hoidjat.

"Erivajadustega laste hoiu järele on Eestis väga suur vajadus, selle korraldamine on seisnud üksjagu kvalifitseeritud hoidjate puuduse taga. Tervishoiukõrgkoolide initsiatiiv aitab omavalitsuste hoiuvõimaluste loomisele kaasa ning aitab leevendada puuetega laste vanemate töö- ja hoolduskoormust," ütles Öpik.

Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid annavad rakenduskõrghariduse, neil on tihedad koostöösidemed Põhjamaade ja Euroopa Liidu tervishoiukõrgkoolide ja ülikoolidega. Eestis välja antavad õenduserialade diplomid on tunnustatud kogu Euroopas. Õenduserialade lõpetanutel saavad jätkata õpinguid magistriõppes Tartu Ülikooli õendusteaduse erialal, tänaseks on Soome ülikoolide juures doktorikraadi kaitsnud esimesed Eesti õed.

Tallinna Tervishoiukõrgkooli lõpetajad saavad diplomid kätte 18. juunil kell 12 Nordea kontserdimajas korraldataval aktusel, sama kooli Kohtla-Järve üksuse lõpetajad saavad diplomid 19. juunil Jõhvi kontserdimajas, Tartu Tervishoiukõrgkooli aktus on 19. juunil kell 14 kõrgkooli ruumides Nooruse 5.

Lisainfo: Ester Öpik
Eesti Õdede Liidu president
5341 4540
ester.opik@ena.ee

SEMINAR

“Vaimse tervise avalik häbimärgivaba käsitlemine”

Seminar toob kokku ajakirjanikud, otsustajad ja vaimse tervise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid, et arutleda, kuidas ühiselt tegutseda selle nimel, et vaimse tervise probleemide kujutamine oleks Eesti avalikus ning meediaruumis vähem stigmatiseeritud ning vaimse tervisega seotud teemad senisest suurema tähelepanu all.

Päeva jooksul saavad sõna psühholoogiadoktor Kenn Konstabel, kes pakub sissevaate psüühikahäirete kulukuse teemasse ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, andmaks ülevaadet stigmast Eesti meedia näitel. Kogemuslugu oma organisatsiooni näitel tuleb jagama Pindi Kinnisvara tegevjuht Kalev Roosiväli. Norra on riik, mille endine peaminister Kjell Magne Bondevik julges oma ametisoleku ajal avalikult tunnistada depressiooni haigestumist. Norra meediaruumist annab seminaril põgusa ülevaate ja aitab praktilistes töötubades kogemuslugusid lahata vabakutseline ajakirjanik Even Tømte. Norra häid praktikaid tutvustab seminari koostööpartneri, noorte vaimse tervise eestkosteorganisatsiooni Mental Helse Ungdom esindaja Kristian Kise Haugland ning praktiliste kogemuslugudega rikastavad päeva Vilde Christine Eldby ja Sandra Tangen Gundersen. Mental Helse Ungdom ehk Norra Noorte Vaimse Tervise Ühendus on organisatsioon, mille põhiliseks sihtgrupiks on lapsed ja noored vanuses kuni 30 aastat. Organisatsioonil on ligi 1000 liiget, kellel kõigil on isiklik kogemus psüühikahäiretega. NNVTÜ tegutseb selle nimel, et vaimse tervise teemade käsitlemine oleks avatum ja häbimärgivaba, et vaimse tervise häireid oleks võimalik varajaselt märgata ja ennetada.

SEMINAR

Tervem inimene – rikkam kogukond. Millised tervisekulud tasuvad end ära?

Ootame Teid seminarile „Tervem inimene – rikkam kogukond. Millised tervisekulud tasuvad end ära?“, mis toimub 30. aprillil 2015 kell 9.30-16.30 Radisson Blu Sky Hotelli konverentsikeskusesse (Rävala Puiestee 3, Tallinn)

PÄEVAKAVA
9.00   Hommikukohv
9.30 - 9.45 Avasõnad
9.45 - 10.30 Uued ideed vastuseks uutele väljakutsetele tervise valdkonnas. Geir Arild Espnes, Norra Teaduse ja Tehnikaülikooli professor
10.30 - 11.00 Majanduslikult tarkade sotsiaalsete investeeringute toetamine ja varajane sekkumine Rootsi kohalikes omavalitustes. Tomas Bokström, Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidu projektijuht
11.00 - 11.30 Mida räägivad teadusuuringud alkoholi kuritarvitamise vähendamise meetmetest? Uno Traat, Sisekaitseakadeemia kriminoloogiaõppejõud
11.30 - 12.30 Lõuna
12.30 - 13.00 Kogukonnapsühholoogia Norras – ideest elluviimiseni. Tor Levin Hofgaard, Norra Psühholoogide Liidu juht
13.00 - 13.30 Psühholoog esmatasandi tervishoius: kiire, paindlik ja koostööl põhinev abi kohalikul tasandil, mis kombineerib kliinilise ja kogukonnatöö. Anne-Kristin Imenes, Nøtterøy valla kogukonnapsühholoog
13.30 - 14.00 Riigi alkoholipoliitika arengud. Triinu Täht, Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist
14.00 - 14.30 Virgutuspaus
14.30 - 15.00 Programm “Responsible Beverage Service” – hea näide kogukonna kaasamisest. Daniel Müller, Alkoholi ja Narkoprobleemide Ennetuskeskusese STAD projektijuht
15.00 - 15.30 Projekt „Youth in Europe“ – uuringutulemuste targast kasutamisest ennetustegevuste planeerimisel. Mihkel Lees, Sotsiaalministeeriumis tervise- ja tööministri nõunik
15.30 - 16.30 Diskussioon

Päeva juhib Laura Aaben, Tervise Arengu Instituudist.
Seminaril on inglise-eesti sünkroontõlge.
Palume registreeruda hiljemalt 23. aprilliks siin.

Päevakava printimiseks ja esinejate tutvustus (295.54 KB, PDF) (.pdf)

Agenda and introduction of speakers in English  (165.5 KB, PDF)(.pdf)

PRESSITEADE

Eesti Seksuaaltervise Liit korraldas 30. märtsil 2015 seminari „Kuidas tagada internetinõustamise kvaliteeti?“.

Seminari esimeses osas jagas Joonas Kekkonen Soome Rahvastikuliidust (Väestöliitto) Soome kogemust internetinõustamise kvaliteedist. „Kuigi internetinõustamisel on omad riskid, on selle osakaal ja tähtsus iga aastaga järjest suurem. Noortele, kes eriti seksuaaltervise teemal ei taha enda kohta kogu infot välja anda, on internetinõustamine vajalik lahendus“ ütles Joonas Kekkonen ja jätkas „internetinõustamise juures on ülioluline kvaliteet, mille aitavad tagada standardid. Teenusepakkujate jaoks on standardid need, mis aitavad seda emotsionaalselt rasket tööd teha ja mitte ise murduda. Kui standardid puuduvad, siis ei tea kunagi, mis juhtub, kui nõustajad oma äranägemise järgi tegutsevad või ise stressis on. Näiteks: seksuaaltervise alases internetinõustamises on tähtsal kohal inimese seksuaalsuse julgustamine, aga nõustatav võib ise olla hoopis vägistaja. Ainult väljatöötatud standardid aitavad õiget lahendust pakkuda.“

Seminari teises osas tutvustas dr. Kai Part kvaliteedijuhendi põhimõtteid, mis oli sissejuhatuseks internetinõustamise kvaliteedi indikaatorite leidmisele ehk kuidas siis tegelikult mõõta kvaliteeti. Seoses Interneti kättesaadavusega saab tänapäeval seksuaaltervisega ja vaimse tervisega seotud küsimustele vastuseid erinevatest portaalidest, sh ka mitteprofessionaalsete vastajate vahendusel. See võib tingida olukorra, kus nii teenuse kasutajad, teenuse pakkujad kui ka teenuse rahastajad on raskustes pakutava nõustamise või muu tervisealase teenuse kvaliteedi hindamisega. Sellest tulenevalt on vajalik määratleda senisest selgemini, milles seisneb noortele suunatud professionaalne integreeritud tervisealane veebinõustamine ja millised on selle kvaliteedi standardid ja hindamise indikaatorid.

Seminaril olid kohal 30 esindajat mitmetest seksuaal- ja vaimse tervisega tegelevatest organisatsioonidest. Anna-Kaisa Oidermaa MTÜ-st Peaasjad sõnas: „Internetinõustamise valdkond on tervishoius see koht, kus saab ressurssi kokku hoida nii inimeste kui ka teenuseosutajate ja riigi tasandi jaoks ning selle pärast on valdkonna standardite loomine eriti tänuväärne tegevus“.

Katrin Karolin Sotsiaalministeeriumi Rahvatervise osakonnast lisas: „Veebinõustamise kvaliteedijuhendi väljatöötamist peame tähtsaks, kuna teenuste kvaliteet ja selle arendamine on oluline ja seda ka veebipõhiste teenuste puhul. Veebipõhine nõustamine ei ole küll uus teenus, kuid ühtseid kvaliteedinõudeid sellele veel loodud ei ole ning loodavad standardid hõlbustavad teenusepakkujate tööd ning teenusekasutajale annab see kindlustunde kvaliteedi osas.“

Helen Kereme, internetinõustamise kvaliteedijuhendi projektijuhi sõnul saavad kvaliteedi järgimise indikaatorid ja juhendi sisu valmis sügisel 2015. Juhendi väljatöötamise töörühmas osaleb aktiivselt 10 inimest Eesti Seksuaaltervise Liidust koostöös Tervise Arengu Instituudi, MTÜ-ga Peaasjad, Lahendus.net, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga.

Seminar toimus projekti „Seksuaaltervise internetinõustamisteenuse korraldamine ning vaimse- ning reproduktiivtervisealaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhendi väljatöötamine“ raames. Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2009-2014 programmi „Rahvatervis“ vahenditest. /a>

Passiivse joomise konverents ja seminar „Kuidas tagada internetinõustamise kvaliteeti?“ 30. märtsil

Konverents: Passiivne joomine. 30.märts, Radissoni Blu Sky Hoteli (Rävala pst 3) konverentsikeskus. Algus kell 10.00. Detailsema kava leiate siit

Seminar „Kuidas tagada internetinõustamise kvaliteeti?“ 30. märts,Tervise Arengu Instituudis aadressil Hiiu 42, Tallinn. Seminari algus on 12.00 ning orienteeruv lõpp 16.00

Nõuandeid noortele seksuaal- ja vaimse tervise valdkonnas leidub laias internetiavarustes väga mitmesuguseid. Kasvanud on ka erinevate nõuandeportaalide hulk. Infoleviku kiirus ja mitmekülgsus on kaasa toonud olukorra, kus liigse infomüra tõttu on valeinfo kõrval kvaliteetse info leidmine oluliselt keerulisem kui varem. Kuidas siis tegelikult tagada kvaliteeti internetinõustamises? Seminari eesmärk on üheskoos leida vastused küsimustele: Kuidas siis tegelikult tunda ära seda head ja kvaliteetset teenust internetis? Milliste indikaatorite alusel peaks internetinõustamise kvaliteeti hindama?

Ootame seminarile teie organisatsiooni esindajaid tervishoiuvaldkonna veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedi teemadel kaasa rääkima. Ootame ka kõiki teisi, kes soovivad sellel teemal kaasa mõelda ning anda valdkonna kvaliteedijuhendi väljatöötamisse omapoolset sisendit.

Täpsem kava ja lisainfo siit.

Sotsiaalministeerium korrastab laste heaolu ja abivajaduse hindamissüsteemi

Pressiteade 27. veebruar 2015

Täna Tartus sotsiaalministeeriumi korraldatud seminaril tutvustatakse koostööpartneritele laste abivajaduse hindamisvahendite raportit. Valminud dokument ühtlustab esmatasandil töötavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide võimalusi lapse heaolu ja vaimse tervise hindamiseks, et tagada võimalikult varajane abivajaduse tuvastamine ja abi osutamine.

Laste ja perede osakonna juhataja Anniki Lai sõnul on lapse abivajaduse süsteemne hindamine Eestis hetkel puudulik, samas omab see väga suurt tähtsust lastele ja peredele õigeaegse abi pakkumisel. „Järgmisest aastast jõustuv lastekaitseseadus paneb lastega töötavatele spetsialistidele kohustuse hinnata laste abivajadust, et osutada just sellele lapsele ja perele sobivat abi või teenust. Soovime pakkuda eri valdkondades töötavatele spetsialistidele toimivaid ja ühtseid hindamisvahendeid. Nii saavad kõik lastega töötavad spetsialistid rääkida tulevikus ühte keelt ning omada tõenduspõhiseid töövahendeid, millega hinnata abi või teenuse vajadust konkreetsele lapsele ja perele. Ühtlasi soovime korrastada terviklikult kogu laste vaimse tervise teenuste süsteemi,“ selgitas Lai.

Mullu loodi Norra finantsmehhanismi 2009-2014 toetuste programmi „Rahvatervis“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks“ raames sotsiaalministeeriumis teadusasutuste esindajatest koosnev töörühm. Töörühma ülesandeks oli selgitada välja, milliseid hindamisvahendeid lastega töötavad spetsialistid oma töös kasutavad, ning korrastada laste heaolu hindamises toimuvat. Selle töö käigus selgus, et hetkel ei teostata süsteemset hindamist lapse heaolu ja arengu väljaselgitamiseks ega kasutata ühtseid hindamisvahendeid.

Tänaseks on koostatud ülevaade rahvusvaheliselt kasutatavatest testidest, mille abil hinnata lapse heaolu ja vaimset tervist. Nende valikus lähtuti sellest, et hindamisvahendid oleksid universaalsed ja kulutõhusad ning arvestaksid laste ealiste arenguetappidega. Oluliseks valikukriteeriumiks oli samuti, et nad sobiksid tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistidele ning nende kasutamine oleks lihtne ja nõuaks vähest ressurssi. Järgmise sammuna plaanitakse valitud hindamisvahendid kohandada Eestile ja muuta need kättesaadavaks lastega töötavatele spetsialistidele.

Läbiproovitud ja kõigile ühetaolised hindamisvahendid aitavad mõista laste võimalike probleemide olemust ja tõsidust või välistada nende esinemist. Samuti saab hinnata, kas sekkumine on vajalik ning mis oleks selle mõju lapsele. Ühtsete standardite loomine aitab tulevikus kõikidel lastega töötavatel spetsialistidel koguda infot laste olukorra kohta ning soodustab koostööd erinevate spetsialistide vahel. Raporti on koostanud OÜ Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskus ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel.

Aleksandra Solntseva
meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
626 9369 5826 2265
aleksandra.solntseva@sm.ee

Head ja tegusat uut aastat!

7. augustil 2014 pandi lastehaigla sisehoovil paika Laste Vaimse Tervise Keskuse nurgakivi.

Oma abikäe selleks ulatasid Norra Suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad,  tervise- ning tööminister Urmas Kruuse ning Tallinna abilinnapea Merike Martinson.

„Heameel on näha, et kaua planeeritud Laste Vaimse Tervise Keskuse valmimine on juba käega katsutavas kauguses,“ on Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts rahul.

Laste Vaimse Tervise Keskuse kahekordne hoone kerkib plaanide kohaselt 2015. aasta sügiseks.  Selle valmimine annab paremad võimalused laste ja noorukite vaimse tervise probleemide diagnoosimiseks ning raviks.

"Uus keskus võimaldab suurendada turvaliste kohtade arvu, kus oma muredele tänapäevastes tingimustes parimaid lahendusi otsida," lisas lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja ja laste vaimse tervise keskuste kontseptsiooni üks looja Anne Kleinberg.

Laste Vaimse Tervise Keskuse projekti eesmärk on lisaks uue hoone ehitusele ka koostöö sotsiaalhoolekande- ja haridussüsteemiga, et arendada senisest paremini välja patsiendi vajadustest lähtuv integreeritud teenuste süsteem. See loob eeldused, et lapse ravi või rehabilitatsioon oleks järjepidev ja süsteemne ning abi vajavaid lapsi märgataks varem.

Lisaks on projekti fookuses personali koolitamine, laste väärkohtlemise diagnostilise süsteemi arendamisele kaasa aitamine, teadus- ja arendustöö ning tihedama koostöö loomine teiste regionaalsete vaimse tervise keskustega. Projekti sisutegevustega alustati juba 2013. aasta kevadel, kui allkirjastati projektileping.

Uue maja esimesel korrusel toimub ambulatoorne vastuvõtt ja teisel korrusel hakkavad tegutsema väikelaste -, söömishäirete - ning käitumis-ja sõltuvushäiretega noorukite osakonnad.

Laste Vaimse Tervise Keskuse projekteerija on Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss. Hoonehitustöid teostab Astlanda Ehitus OÜ koos Irest Stroi OOO-ga ja ehitustöödega alustati juuni alguses.

Hoone ehituse maksumuseks kujuneb prognooside kohaselt 4,5 miljonit eurot, millest Norra toetus katab 2,8 miljonit eurot. Norra Kuningriigi toetuse kogumaht Laste Vaimse Tervise Keskuse loomise projektile on 4,17 miljonit eurot.