Sa oled siin

Teenused ja toetused pagulastele

Mõisted

• Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) otsust teinud.
• Varjupaigataotlus on välismaalase esitatud taotlus enda pagulasena tunnustamiseks või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja endale rahvusvahelise kaitse saamiseks.
• Pagulasseisund on välismaalasele, keda tunnustatakse pagulasena, antud staatus.
• Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalase poolt esitatud taotluse osas on PPA otsuse teinud , teda on tunnustatud pagulasena või talle on antud täiendav kaitse ning talle on väljastatud tähtajaline.

Kust saab lisainformatsiooni?

Valitsus - https://valitsus.ee/et/pagulased

Politsei- ja Piirivalveamet - https://www.politsei.ee/et/teenused/rahvusvaheline-kaitse/varjupaiga-taotlemine/index.dot

Eesti Pagulasabi - http://www.pagulasabi.ee/pagulasele

Sotsiaalkindlustusamet - http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastega-peredele/

Riigiteataja (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus) - https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015026


Vao varjupaigataotlejate majutuskeskus

Vao majutuskeskusesse suunatakse Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalased, kes taotlevad Eesti riigilt varjupaika (rahvusvahelist kaitset). Majutuskeskuses viibides on varjupaigataotlejale vajadustest lähtuvalt tagatud rahaline toetus toimetulekupiiri suuruses, esmavajalikud riided jm tarbeesemed, eesti keele õpe, tõlketeenus, tervisekontroll, tervishoiuteenused, transport menetlustoimingutele ja muud teenused.

Majutuskeskuses pakutav eesti keele õpe on vabatahtlik. Suurem enamus majutuskeskuses viibivatest varjupaigataotlejatest ei saa rahvusvahelist kaitset ning nad peavad Eestist lahkuma. Samuti on varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibimise aeg väga erinev – alates mõnest päevast kuni äärmuslikel juhtudel ka aastateni. Seetõttu on raskendatud majutuskeskuses programmi alusel, selgeid eesmärke seadva keeleõppe läbiviimine raskendatud.

Kui Eesti otsustab inimesele anda rahvusvahelise kaitse, saab ta elamisloa ning talle hakkavad kehtima samad õigused, mis igale Eesti alalisele elanikule.  22.02.16 seisuga viibis Vao keskuses 55 rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle suhtes PPA alles kontrolli läbi viis.

Juhul kui peaks täiendav vajadus majutusteenusele tekkima, siis AS Hoolekandeteenustel on plaan teha Vägeva hooldekodus ümberehitus nii, et sinna saaks tuua rahvusvahelise kaitse taotlejaid. Vägevale hakataks kaitse taotlejaid paigatama alles siis, kui Vaole nad enam ära ei mahu. Hetkel sellist vajadust pole. Vägevat nähakse eelkõige selliste taotlejate elukohana, kes vajavad vaikust ja rahu - näiteks väikeste lastega pered.

Varjupaigataotlejate õigus töötada

Varjupaigataotlejatele laieneb õigus töötada kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist. Töökohtade osas ei ole varjupaigataotlejatele piiranguid seatud. Samuti laienevad varjupaigataotlejatele pärast nimetatud tähtaega tööturuteenused.


Ümberasustamine ja -paigutamine

Elukohtade leidmine –  Eluruumide leidmisel ollakse paindlikud – eluruumide renditakse üüriturult, kasutatakse Riigi Kinnisvara AS-i omandis olevaid eluruume, tehakse koostööd koguduste jt organisatsioonidega. 

Eluruumi kulude katmine – vajadusel toetatakse omavalitsuse, koguduse või mõne teise organisatsiooni omandis oleva eluruumi korrastamist ja sisustamist.

Kaetakse üürisuhte alustamise kulud. Eluruumi üüri ja kommunaalkulud kaetakse vajaduspõhiselt (sõltuvalt inimese sissetulekust) eelkõige toimetulekutoetuse kaudu.

Tugiisikuteenus

Tugiisikuteenust pakuvad pagulastele hetkel kaks mittetulundusühingut – MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus ja MTÜ Eesti Pagulasabi. Huvi teenuse pakkumise vastu on üles näidanud ka paar lähiajal loodud MTÜ-d, nt MTÜ Pagula. MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus on pagulastele tugiisikuteenust pakkunud juba seitse aastat, nende juures on tugiisikukoolituse läbinud üle kolmekümne inimese.  Vajaduspõhiselt on planeeritud tugiisikute koolitus ka edaspidi.

Tugiisikute põhilised nõustamisvaldkonnad rahvusvahelise kaitse saanud isikutele on: sotsiaalne toimetulek (eluase, sotsiaaltoetused, suhtlemine vajalike asutustega); haridus (kool, lasteaed, kutseõpe, keelekursused); töö (töökultuur Eestis, suhtlemine Töötukassaga, tööalane täiendkoolitus, probleemide ennetamine töökohal); migratsioon (pere taasühendamine, viisaküsimused); psühholoogiline olukord (isoleeritus, üksindus, enesega toimetulek); tervishoid ja ravikindlustus (üldine tervislik seisund, personaalsed kindlustused); kultuurilised ja usulised küsimused.

Eesti keele õpe

Pagulastele on tagatud tasuta eesti keele õpe. Eesti keele koolitaja (koolitajate) leidmiseks on konkurss läbi viidud. Eesti keele õppimiseks luuakse paindlikud võimalused, seda nt nii asukoha kui ka baaskeele osas.  Alates 2016. aasta 1. maist on eesti keele õppimine pagulastele kohustuslik.

Tõlketeenus

Tõlketeenus on pagulasele tagatud eelkõige ametiasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, aga ka nt haridusasutuses arenguvestluse vms tegevuse juures. Teenus tagatakse vajadusepõhiselt, lähtudes inimese oskustest (nt on tõlketeenuse vajadus väiksem nende puhul, kes valdavad inglise või vene keelt).

Sotsiaalministeeriumi partner

Pagulastele elukohtade leidmiseks (sh üürilepingute sõlmimiseks), tõlketeenuse kättesaadavuse tagamiseks jms tegevuste korraldamisel on abiks ministeeriumil partnerid, kelle ülesanded on täpsustatud lepingudokumentides. 

Toetused

 

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetust on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus taotleda samadel alustel nagu teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.

Rahvusvahelise kaitse saajal tekib õigus taotleda toimetulekutoetust pärast otsuse saamist rahvusvahelise kaitse andmise kohta. Sellest ajast on tegemist Eesti elanikuga, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kuigi elamisloakaardi saamine võib veel mõni nädal aega võtta.

Avaldus toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb esitada kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu rahvusvahelise kaitse saaja elama on asunud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla toimetulekupiiri.

Käesoleval aastal on toimetulekupiiri suurus 130 eurot kuus üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti perekonna kõigile alaealistele liikmetele. Iga järgmise täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on sel aastal 104 eurot kuus. Kui rahvusvahelise kaitse saajatel on õiguslik alus eluruumi kasutamiseks, siis kaetakse toimetulekutoetuse määramise raames kehtestatud piirmäärade ulatuses ka need jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud, mida rahvusvahelise kaitse saaja tasuma peab.

Varjupaigataotlejale, kes ei ole rahvusvahelist kaitset saanud, toimetulekutoetust ei määrata. Varjupaigataotlejatel on õigus saada rahalist toetust välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Toetuse suurus on võrdne toimetulekupiiriga.

Peredele ettenähtud toetused

Eestis on elamispõhine peretoetuste skeem – peretoetusi makstakse juhul, kui pere elab  Eestis. Peretoetusi makstakse sarnasetel alustel nii alalistele elanikele kui tähtajalise elamisõiguse alusel elavatele inimestele.

Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus taotleda peretoetusi pärast otsuse saamist rahvusvahelise kaitse andmise kohta. Sellest ajast on inimene Eesti elanik, kuigi elamisloakaardi saamine võib veel mõni nädal aega võtta.

Lastega peredel on õigus saada kõiki Eestis makstavaid peretoetusi – lapsetoetust, lapsehooldustasu ja muid toetusi, millele laps või pere kvalifitseerub. Lapsetoetuse suurus on käesoleval aastal 50 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja iga järgmise lapse kohta. Täpsem info peretoetuste kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastega-peredele/.

Kui pagulaseperre sünnib laps või seal kasvab alla pooleteise aastane laps, on ühel vanemal õigus saada vanemahüvitist. Kuna eeldatavalt ei ole see vanem eelmisel kalendriaastal Eestis töötanud, on vanemahüvitise suuruseks minimaalne vanemahüvitise suurus, ehk hüvitise määr. Käesoleval aastal on hüvitise määr 430 eurot. Kui vanem on juba Eestis töötanud, arvutatakse vanemahüvitis tavareeglite alusel.

Kui perekond on toimetulekutoetuse saaja, arvatakse peretoetused ja vanemahüvitis pere sissetulekuks ning toimetulekutoetus sellevõrra väheneb.

Lapsetoetust saavate lastega pered, kelle sissetulekud jäävad alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri ja/või kellele on määratud toimetulekutoetus, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda vajaduspõhist peretoetust.

2016. aastal on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 eurot, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 eurot ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus ühe lapsega perele on 45 eurot ning kahe või enama lapsega perele 90 eurot kuus. Otsus vajaduspõhise peretoetuse saamise kohta tehakse kolmeks kuuks.

Kokkuvõtteks määratakse elamispõhised toetused rahvusvahelise kaitse saajatele samadel alustel nagu teistele Eesti elanikele.

Pension

Pensionile tekib õigus Eestis töötamise alusel. 

Riiklik vanaduspension määratakse vanaduspensioniikka  jõudnud inimesele,  kellel on Eestis omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Vähemalt 63-aastasel inimesel, kellel ei ole nõutavat tööstaaži, on õigus rahvapensionile, kui ta on elanud Eestis vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist. Rahvapensioni suurus käesoleval aastal on 167,40 eurot.

Töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni saamiseks peab kindlustatul olema 0-15 aastat pensionistaaži olenevalt kindlustatu vanusest. Inimesel, kellel ei ole töövõimetus- või toitjakaotuspensioniks vajalikku nõutavad pensionistaaži, tekib õigus töövõimetuspensionile või toitjakaotupensionile rahvapensioni määra alusel, kui tema või toitja on elanud Eestis vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist.

Pensionid makstakse välja Eestis elamise korral.

Peretoetuste või pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse. Peretoetuste taotlemisel tuleb kaasa võtta otsus rahvusvahelise kaitse andmise kohta.

Tööturuteenused

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 75 lõike 6 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis viibimise ajal õigus haridusele ja õigus Eestis töötada seadustes sätestatud alustel ja korras. Sama seaduse § 75 lõige 1 sätestab rahvusvahelise kaitse saajate sotsiaalsed õigused, andes neile Eestis viibimise ajaks õiguse saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja -toetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi.

Töötule tööturuteenuste osutamisega tegeleb Eesti Töötukassa. Tööturuteenuste liigid ja nende osutamise põhimõtted on sätestatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduses (TTTS). TTTS sätestatud tööturuteenustele ja -toetustele on õigus Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul, Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal või Eestis viibival varjupaigataotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel. Seega on õigus tööturuteenustele Eestis seaduslikult viibivatel inimestel, sõltumata kodakondsusest.

Tulenevalt TTTS-st on tööturuteenuste liikideks:

1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
2) töövahendus;
3) tööturukoolitus;
4) karjäärinõustamine;
5) tööpraktika;
6) avalik töö;
7) tööharjutus;
8) palgatoetus;
9) ettevõtluse alustamise toetus;
10) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
12) abistamine tööintervjuul;
13) tugiisikuga töötamine.

Lisaks sellele on neil võimalik saada teenuseid tööhõive programmi alusel.

Täiendavad tööturuteenused

Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu järgmiseid tööturuteenuseid:
1) karjääriinfo vahendamine;
2) tööotsingunõustamine;
3) ettevõtluse toetamine;
4) individuaalne töölerakendamine;
5) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks;
6) töövalmiduse toetamine;
7) kvalifikatsiooni saamise toetamine.

Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja TTTS sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Töötule osutatakse tööturuteenust, kui ta on töötuna arvele võetud. Töötuna arvele võtmiseks pöördub isik talle sobivasse töötukassa osakonda konsultandi vastuvõtule ning võtab kaasa kehtiva isikut tõendava dokumendi. Töötuna arvele võetud isikule koostatakse individuaalne tööotsimiskava, mille eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine ja teenuste osutamine.

Kava koostamisel võetakse arvesse töötu haridust, oskusi, töökogemust jms. Seega osutatakse teenuseid individuaalsest vajadusest lähtuvalt, kuna ühegi isiku teadmised, kogemus ja oskused ei ole ühetaolised. Isikule koostatud kava sisaldab mh kõiki neid teenuseid, mis oleksid vajalikud tema võimalikult kiireks tööle saamiseks. Vastavalt sellele suunatatakse isik saama just seda teenust (nt tööturukoolitus), mis on vajalik tal tööturule sisenemiseks.

Tööotsimise protsessis aitavad rahvusvahelise kaitse saajaid samuti tugiisikud.

Töötukassa pakub erinevaid nõustamisteenuseid. Nõustamisteenuseid on samuti üle 10 erineva:

Karjäärinõustamine. Karjäärinõustamine on abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Nõustamine hõlmab nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimusi ja teemasid.

Skype nõustamine. Iga teisipäeva õhtupoolikul kell 14.00 – 16.00 saab pöörduda karjääriinfo spetsialisti poole Skype'i vahendusel. Karjääriinfo spetsialist annab nõu tööotsimisega seotud küsimustes, samuti võib tema käest küsida erinevate õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta. Vajadusel soovitab karjääriinfo spetsialist, kuhu edasi pöörduda.

Karjääriinfotoad. Karjääriinfotoast saab infot tööotsimise kohta ning nõu ja tuge tööalaste valikute tegemisel. Karjääriinfotoad on avatud kõigis TK osakondades.

Tööotsingu töötuba. Töötoas räägitakse tööturuolukorrast ja tööotsimise võimalustest, õpetatakse kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamist, antakse juhiseid tööintervjuul käitumiseks ja arutatakse muid töötoas tekkinud teemasid.

Tööklubi. Tööklubi eesmärk on valmistada osalejat ette tööotsimiseks ja tööeluks, anda ülevaade tööturuolukorrast ja töövõimalustest juhendatud klubilise tegevuse vormis. Tööklubis osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge samas olukorras olijatelt ja juhendajalt.

Psühholoogiline nõustamine. Töö kaotus võib tekitada tundeid, mis ei lase inimesel keskenduda uue töö leidmisele: kiiresti vahelduvad meeleolud, ebakindlast tulevikust tulenev ärevus ja paanika.

Võlanõustamine. Pärast töökaotust väheneb sissetulek oluliselt ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust makstakse vaid ajutiselt. Et vältida võlgadesse sattumist või olemasolevate võlgade üle pea kasvamist, tuleks võimalikult kiiresti läbi mõelda, kuidas oma laenukohustustega toime tulla. 

Mobiilne nõustamine MOBI. Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI käib kõikides Eesti maakondades ja jagab soovijatele tööotsinguteks vajalikku infot ja teadmisi.

Abi ja nõustamine koondamisel. Koondamistele reageerimise teenuse eesmärk on koondatavate töötajate teavitamine, toetamine ja abistamine uue töö otsingutel. Lisaks koondatavatele nõustame ja toetame koondavat tööandjat, jälgitakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhul koondamisprotsessi seaduspärasust ning lahendatakse koondamisega seonduvaid tööhõiveprobleeme.

Muu nõustamine. Töötukassa saab töötut aidata ka muude nõustamist vajavate probleemide, näiteks sõltuvushäiretega tegelemisel. Kui töötu tunneb, et vajab abi alkoholi-, narko- või hasartmängusõltuvusest vabanemiseks, võib ta sellest oma konsultandile, kes aitab leida võimalusi ja kohti sõltuvusprobleemidega tegelemiseks.

Töötuna registreeritud osalejatele makstakse vajadusel sõidu- ja majutustoetust. Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse väga kindlatel tingimustel, mis mh eeldavad eelnevat töötamist Eestis või EL-s või töötamisega võrdsustatud tegevusi.

Tervishoiuteenused

Valdkonda reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015026).

Rahvusvahelise kaitse saaja saab ravikindlustuskaitse vastavalt RaKS § 5 tingimustel (alus VRKS §75 lg 1).

Kui tegemist on rahvusvahelise kaitse saajaga (pagulase suhtes on PPA otsuse teinud ja tal on tähtajaline elamisluba), siis võib ta olla ametliku residendina Eesti Haigekassa kindlustatu juhul, kui tema eest makstakse sotsiaalmaksu üldistel alustel (ta kas käib tööl, on töötuna arvele võetud vms. või on kindlustatud isikuga võrdsustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta – nt alaealine, rase, õpilane vms.).  Muudel juhtudel (e. kui ta ei ole üheski kindlustatute kategoorias ja tema eest seega sotsiaalmaksu ei maksta) on tegemist ravikindlustuseta residendiga ning talle on tagatud vältimatu abi (kiirabi, EMO teenused, haiglaravi kui tegemist on vältimatut abi eeldava seisundiga).

Tervisekontroll ja vajaminev abi tagatakse krooniliste haiguste puhul, kus ravi katkestamine võib viia vältimatut abi eeldava seisundini. Terviseseisundi esmane hindamine viiakse läbi koheselt Eestisse saabudes. Põhjaliku tervisekontrolli lähtuvalt kokku lepitud juhisest teostatakse koostöös nakkushaiguste pädevuskeskustega (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum).  Tervisekontrolli läbivad kõik ümberpaigutamise või –asustamise kaudu vastuvõetavad inimesed.

Vältimatu abi TTKSi tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Abi vajaduse üle otsustab arst.

Tervishoiuteenused varjupaigataotlejatele

Kui tegemist on varjupaigataotlejaga, siis tal ravikindlustust ei ole ning vastavalt seadusele peab tervisekontrolli ja vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagama majutuskeskus. Ravikulud peab seega katma riigieelarve. Majutuskeskusel on lepinguline tervishoiuteenuse osutaja, kes teenust osutab.
Varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesanne on vajaduse korral korraldada taotlejale varjupaigamenetluse või ajutise kaitse menetluse ajal toetusena ka tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine.

VRKS § 11 lg 2 p 6 järgi peab taotleja lubama kontrollida oma tervislikku seisundit, lg 8 alusel kehtestab varjupaigataotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Viimati uuendatud: 9. Jaanuar 2017