Sa oled siin

Toidujäätmete tekke ennetamine ja annetamine

Toidujäätmete ja toidukaoga seotud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on üha suurema tähelepanu all nii globaalselt, Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb igal aastal maailmas üks kolmandik kogu inimestele tarvitamiseks toodetud toidust raisku. Arvestamata maakasutusest tekkivaid kasvuhoonegaaside emissioone, on toodetud ja raisatud toidu süsinikujalajälg väga suur (hinnanguliselt 3,3 gigatonni CO2-ekvivalenti). Kui toidukadu käsitleda riigina, siis saastamiselt oleks see riik kolmandal kohal Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel. 

Toiduraiskamisega kaasneb lisaks kasvuhoonegaaside heitele ka tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse kadu. 

Seniste uuringute andmetel tekitavad kõige suurema osa Eesti toidukaost kodumajapidamised, kus tekib inimese kohta 54 kg toidujäätmeid aastas. See tähendab, et kodumajapidamistes tekib üle 70% kogu tekkivast toidujäätmest. Kodumajapidamistele järgnevad toidujäätmete tekkes toitlustusasutused ja toitlustusettevõtted ning kaubandusettevõtted.

Samas on palju inimesi, kellel ei ole vahendeid toitu ja esmatarbekaupu osta ja elavad puuduses, et mitte öelda vaesuses või selle piiril. 

Selleks, et vähendada toidujäätmete teket ja edendada toidu annetamist abivajajatele koostatakse mitmete ministeeriumite koostöös 2020. aasta lõpuks toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava.

Banaanid poe riiulil

 

Toidujäätmete tekke vähendamise tegevuskava 


Sotsiaalministeerium koostöös keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi ja rahandusministeeriumiga koostab tegevuskava, millega soovitakse vähendada toidujäätmete tekkimist. Eesmärgiks on Euroopa Komisjoni poolt 2030. aastaks vähendada toidujääke 50% võrra. Eesti peab oma eesmärgid lähiajal kokku leppima.

Toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava koostamiseks on moodustatud ministeeriumite ülene juhtkomisjon, mida juhib sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. Kava koostamisse ja aruteludesse kaasatakse üle 30 partneri. Erinevates töörühmades saavad kaasa rääkida nii heategevusorganisatsioonid kui ka teised partnerid. 

Sotsiaalministeerium on alustanud partneritega kohtumisi ning eelkõige on fookusesse võetud annetamise edendamine ja toiduabi suurendamine puudust kannatavatele ja abi vajavatele inimestele.

Tegevuskava valmib 2020. aasta lõpuks. Toidujäätmete tekke vältimise kava on osa Riiklikust Jäätmekavast. 

Kontakt

Tea Varrak
sotsiaalministeerium
sotsiaalala nõunik / projektijuht
tel. 626 9130
tea.varrak@sm.ee

 

Toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava ümarlaua kohtumised
 

Ümarlaua kohtumised

Ümarlaua kokkuvõte

 

Esimene ümarlaud

 30. juuni 2020

30. juunil toimus sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava esimene ümarlaud. 

Loe lähemalt pressiteatest: Sotsiaalministeerium otsib partneritega lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja toidu annetamise edendamiseks abivajajatele

Pildid ümarlauast: Pilt 1 (133.73 KB, JPG); Pilt 2 (106.28 KB, JPEG); Pilt 3 (168.55 KB, JPEG)Pilt 4 (197.63 KB, JPEG); Pilt 5 (175.44 KB, JPEG); Pilt 6 (63.75 KB, JPG); Pilt 7 (145.04 KB, JPEG); Pilt 8 (184.33 KB, JPEG)

Viimati uuendatud: 2. juuli 2020