Töötajal ja tööandjal tuleb töösuhetes järgida vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mille panevad paika tööleping, kollektiivleping ning töölepingu seadus.
Kehtiv töölepingu seadus jõustus 1. juulil 2009. Seadus koondab endas kogu individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, mis hõlmab nii töölepingu sõlmimise kui lõppemise, töö- ja puhkeaja, puhkuse ning töötasu regulatsiooni. Seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima.
Rohkem teavet töölepingu sõlmimise, lõppemise, töö- ja puhkeaja, töötasu ja muude töösuhetega seotud teemade kohta leiab tööelu portaalist.
Lisainfo
- Tööelu portaal »
- Selgitused töölepingu seaduse juurde (2013) (2.11 MB, PDF) »
- Töötajate usaldusisiku seadus. Kommenteeritud väljaanne (PDF) (PDF) »
-
Selgitused meretöö seaduse juurde (2.32 MB, PDF) (PDF) »
Töösuhteid reguleerivad õigusaktid
Seadused ja rakendusaktid
-
- Töötasu alammäära kehtestamine
- Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord
- Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu
- Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud
- Haridustöötajate tööaeg
- Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa
- Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord
Eestisse lähetatud töötajad
Laevapere liikmed
Kollektiivsed töösuhted
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks suurema osa töötajate töötamise tingimustest. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.
Kollektiivlepingute registreerimine kollektiivlepingute andmekogus: töötajate esindaja peab 15 tööpäeva jooksul pärast kollektiivlepingu sõlmimist, selle muutmist või lõpetamist esitama digitaalselt Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingu, selle muudatused või lõpetamise kokkuleppe vastavas andmekogus registreerimiseks.
Raamkokkulepe (i.k framework agreement) on Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite vahel sõlmitavate kokkulepete üks liik. Raamkokkulepete õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (PDF) artiklid 154 ja 155. Infot raamkokkulepete, mis ei ole Eesti õigusesse direktiivi alusel üle võetud, rakendamise kohta Eestis saab Eesti Ametiühingute Keskliidult ning Eesti Tööandjate Keskliidult.
Kollektiivlepingu ja raamkokkulepete kohta saab rohkem informatsiooni tööelu portaalist.
Kollektiivne töötüli
Kollektiivne töötüli on tööandja (nende liidu) ja töötajate (nende ühingu või liidu, so ametiühingu või ametiühinguliidu) vahel kollektiivlepingu sõlmimise ja selle rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise teemadel tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle.
Kollektiivse töötüli kohta saab rohkem informatsiooni tööelu portaalist.
Kollektiivset töötüli reguleerivad õigusaktid
Töötajate esindamine
Eesti ning rahvusvaheline tööõigus tunnustab töötajate esindamise vajalikkust tõstmaks töösuhete kvaliteeti. Eestis on nelja liiki töötajate esindajaid: töötajate usaldusisik, ametiühing, esindajad töökeskkonna alal ja üleühenduselise ettevõtja töötajate esindajad.
Töötajate esindajate kohta saab rohkem informatsiooni tööelu portaalist.
Töötajate esindamist reguleerivad õigusaktid