Töövõimereform

Töövõimereform toetab vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Reformiga uuenes töövõime hindamine, toetuste süsteem ja teenustevalik ning süsteemi haldamise võttis üle töötukassa.

  • Riik aitab leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi.
  • 2016. aasta 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid.
  • 2016. aasta 1. juulist hindab töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole sotsiaalkindlustusamet kunagi töövõimetust tuvastanud või tegi seda viimati enne 2010. aasta juulit. 
  • 2017. aasta 1. jaanuarist on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.

 

Lisainfo​

 

 

Mida peab teadma 1. jaanuarist 2017? 

 

1. jaanuarist hindab töötukassa kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. 

  • Kui te olete tööealine ja teil on tõenäoliselt püsiv tervisehäire – pöörduge töötukassasse töövõime hindamisele.
  • Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) – pöörduge isiklikul korduvekspertiisi tähtajal töötukassasse töövõime hindamisele.
  • Te ei pea minema uuesti hindamisele, kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või invaliidsusgrupp vanaduspensionieani.
  • Uut töövõimetoetust makstakse neile, kellel tuvastatakse töövõime hindamisel puuduv või osaline töövõime (päevas vastavalt 11,82 või 6,74 eurot).
  • Töövõimetuspensionärid, kelle korduvekspertiisi tähtaeg pole veel saabunud, saavad üleminekuajal ehk kuni töövõime hindamiseni edasi töövõimetuspensioni.
  • Töövõimetuspensionäridel, kellel oli püsiv töövõimetus määratud vähemalt kaheks aastaks, säilitatakse osalise või puuduva töövõime määramise korral töövõimetoetus vähemalt töövõimetuspensioni suuruses. Selleks tuleb esitada töövõime hindamise taotlus otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal. 

  • Osalise või puuduva töövõimega inimene saab töötukassast töövõime kaardi, mis asendab senise pensionitunnistuse. Seega osalise või puuduva töövõimega inimene ei ole enam pensionär.

  • Eeskätt võib töövõime kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pakutavate soodustuste kasutamiseks. Juhul, kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne teenusepakkuja.

  • Kui te olete vähenenud töövõimega inimesi palkav tööandja, saate sotsiaalmaksu hüvitamist taotleda töötukassast.

Lisainfo

Töövõime hindamine ja toetus

Töövõimetuse asemele töövõime hindamine töötukassas

 

Uue hindamise tulemus ei väljendu enam harjumuspärastes protsentides, vaid ühes staatuses kolmest: täielik, osaline või puuduv töövõime.

Kahel viimasel juhul on hindamise läbinul õigus saada töövõimetoetust. Osalise töövõime korral tuleb täita ka aktiivsusnõudeid.

Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamist tuleb külastada oma raviarsti (perearst, eriarst, töötervishoiuarst).

Töövõimetuspensioni asemele töövõimetoetus

 

Töövõimetoetus on 2018. aastal puuduva töövõime korral 12,72 eurot päevas ning osalise töövõime korral 6,74 eurot päevas. See tähendab vastavalt 217 ja 381 eurot kuus, milles on 30 päeva.

Toetuse suurus sõltub sissetulekust. Kui kuu sissetulek ületab 90-kordset päevamäära (2018. aastal 1144,80 brutoeurot kuus), väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti.

Erandina kehtib üleminekugarantii inimestele, kellele on töövõime hindamisele eelnevalt määratud püsiv töövõimetus vähemalt kaheks aastaks. Töövõimetoetus hakkab sel juhul olema vähemalt sama suur kui eelnev töövõimetuspension, v.a juhul, kui inimese sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära.

 

Vähenenud töövõimega inimesel on võimalik saada soodustusi

 

Puuduva või osalise töövõimega inimestele ei kehti automaatselt samad soodustused, mis töövõimetuspensionäridele, sest muutub ametlik staatus.

Riiklikult pakutavate soodustuste korral kehtivad reeglina vähenenud töövõimega inimestele samad soodustused mis töövõimetuspensionäridele, kuid erateenusepakkujad on oma hinnapoliitikas iseseisvad.

 
 
 

Teenused

 

2016. aasta jaanuarist uuenes töövõimereformi käigus töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti teenustevalik, kusjuures teenuste saamine ei eelda uue hindamise läbimist.

  • Tööealine inimene, kes vajab abi eelkõige töö leidmiseks või töötamise jätkamiseks, peaks pöörduma töötukassasse.
  • Inimene, kes vajab abi eelkõige igapäevaeluga toimetulekul, peaks võtma ühendust sotsiaalkindlustusametiga.
  • Lisaks pakuvad kohalikud omavalitsused sotsiaalteenuseid, millele kehtestati 2016. aastast miinimumnõuded.

Lisainfo

 

Tööandjale

 

Töövõimereform aitab viia kokku tööandja ja vähenenud töövõimega töötaja. Uuringud näitavad, et tööandjad tunnetavad tööjõupuudust ning näevad lahendust muuhulgas vähenenud töövõimega inimeste palkamises, kuid vajavad praktikas tuge.

  • Selleks pakub töötukassa teenuseid, mis on suunatud tööandjatele, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega inimesed või kes soovivad neid värvata.
  • Vähenenud töövõimega töötajate eest maksab riik osa sotsiaalmaksu ise. 2016. aastal on see summa kuni 128,70 eurot kuus. Seni sotsiaalkindlustusameti korraldatava sotsiaalmaksu hüvitamise võtab 1. juulist 2016 üle töötukassa.

 

Lisainfo

Loe ja vaata lisaks

 Kasulikud viited

 Infomaterjalid

 Õigusaktid

Viimati uuendatud: 9. august 2018