Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ukrainast saabunutele

Seoses eskaleerunud sõjaolukorraga Ukrainas, toetab Eesti riik igakülgselt sõjapõgenike vastuvõtmist Eestis.

 

Euroopa Liidus antakse Ukrainast sõja eest põgenevatele inimestele ajutine kaitse, mida saab Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunktis taotleda alates 9.märtsist 2022. 

  • Ajutise kaitse saajatel on üheks aastaks Eesti elamisluba, õigus töötada, lastele on tagatud ligipääs alus- ja põhiharidusele.
  • Ravikindlustus kehtib samadel alustel nagu Eestis elavatel inimestel: töötamine, töötuna arvel olemine, lapsed, rasedad jt. 
  • Laienevad ka toimetulekutoetus (taotlemine KOVist) ja õigus saada muid rahalisi toetusi, näiteks peretoetusi (taotlemine sotsiaalkindlustusametilt). Kõigil abivajajatel on õigus KOVide pakutavale vältimatule sotsiaalabile. Vajaduspõhiselt on õigus nii riigi kui ka KOVi korraldatavatele sotsiaalteenustele.
  • Samuti saavad sõjapõgenikud tasuta osaleda keeleõppe ja kohanemisprogrammides.

 

Kõige ajakohasema info julgeolekuolukorra kohta leiate kriis.ee.

Küsimustega saab pöörduda riigi infotelefonil 1247.

Ajutise kaitse kohta loe rohkem kriis.ee

 

 

 

 

Nõustamine piiril ja vastuvõtukeskused

 

Eestisse kriisipiirkonnast saabuvatel inimestel, kellest enamik on naised ja lapsed, on väga raske. Seepärast on oluline sõbralik nõustamine ja kiiresti majutusasutusse jõudmine.

Eesti piiril registreerib Politsei- ja Piirivalveamet kõik Ukrainast saabunud sõjapõgenikud, küsib isikuandmeid ja olemasolevaid dokumente ning suunab vajadusel lähimasse vastuvõtupunkti.

Paljud Ukraina sõjapõgenikud lähevad Eestis oma lähedaste või tuttavate juurde. Kui sellist võimalust ei ole, on järgmiseks kohaks ametlik vastuvõtupunkt. Kõikide vastuvõtupunktide kontaktid leiab kriis.ee lehelt.

21. märtsil avati sõjapõgenike vastuvõtupunkt Pärnusse, kus jagatakse Ukrainast tulnutele infot, antakse vajadusel esmaabi, sotsiaalset abi, väljastatakse Eesti isikukood ning soovi korral ajutine elamisluba. Koha peal tehakse COVID-test.

Riigi vastuvõtupunkt loodi endisesse politseijaoskonna majja aadressil Pikk 18, kus juba täna tegutseb piirkondlik põgenike vastuvõtukeskus.

Rakveres asuv Ukraina sõjapõgenike vastuvõtupunkt lõpetab 22. märtsist töö. Saabuvad sõjapõgenikud suunatakse Pärnu või Tartu vastuvõtupunktidesse, kust nad ka vajadusel transporditakse majutuskohta. 

Vastuvõtupuntki saabunud inimesed saavad ennast kirja panna, samuti kaardistatakse abivajadus. Sotsiaalkindlustusamet aitab vastuvõtupunktides inimestele ka Eesti isikukoodid luua, samuti pakub sotsiaalkindlustusamet vastuvõtupunktis inimestele psühhosotsiaalset kriisiabi ning psühholoogilist esmaabi. 

 

Sõjapõgenike vastuvõtupunktid

Kõikide vastuvõtupunktide kontaktid leiab kriis.ee lehelt. 

 

Vastuvõtukeskusse minek on soovituslik kõigile Eestisse saabunud sõjapõgenikele, kuna seal saab nõustamist ja teavet edasiste abivõimaluste kohta.

Kohalike omavalitsuste abiga on vastuvõtupunktidesse loodud puhkealad, kus on nt mängunurk lastele, raamatud ja mänguasjad kaasa võtmiseks, internetipunkt, toit jmt.

 

Millist abi saab vastuvõtupunktist:

  • informatsioon ajutise kaitse taotlemise protsessi kohta

  • võimalus taotleda endale Eesti isikukood ja registreerida enda esmane abivajadus
  • lühiajalisse majutusse suunamine

  • informatsioon riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ja heategevuse raames korraldatud abivõimaluste kohta

  • informatsioon tervishoiuteenuste võimaluste, sh nakkushaiguste leviku ennetamiseks korraldatava täiendava tervisekontrolli kohta

  • psühholoogiline esmaabi
  • vajadusel esmaabi ja tervisenõustamine
  • COVID-19 kiirtestimine
  • vajadusel pakutakse  ka riideabi

Vastuvõtupunktide tööd korraldavad sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus.

 

Majutus ja esmane abi

 

Majutusasutusse suunatakse vastuvõtupunktest. Mõnel juhul võib majutusasutus asuda vastuvõtupunktiga samas kohas. 

Sõjapõgenike lühiajaline majutus toimub selleks valitud majutuspartnerite juures (hotellid, külalistemajad) esialgu üheks kuuks. Seejärel võtab abistamise üle kohalik omavalitsus.

Kõikide majutusasutuste vahetus läheduses on toimiv ühistranspordi ühendus suuremate keskustega, samuti on olemas kas toidu valmistamise võimalus või on korraldatud toitlustamine. Kohapeal pakutakse psühhosotsiaalset abi ning kriisnõustamist.  

Esmase majutuse ajal aitavad kohalikud omavalitsused vajadusel leida pikemaajalise elukoha. Samuti toimub koos töötukassa ja piirkondlike tööandjatega töövõimaluste otsimine.

 

 

 

Tervis

 

Kõigile Eestis viibivatele inimestele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral.

  • Kõik tervishoiuteenuse osutajad tagavad sõjapõgenikele vältimatu abi, sealhulgas väljastatakse ravimiretsepte. 

  • Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandeliinil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112.

  • Tervisemurede korral (retsepti pikendus, kroonilised haigused, muu ootamatu tervisemure) saab pöörduda valveperearstikeskustesse. Lähima valvekeskuse leiab haigekassa kodulehel.   

  • Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade põgenike terviseseisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt 1247.  Infot leiab ka haigekassa kodulehel.

  • Apteegid tohivad aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud. Kuni ajutise kaitse ja ravikindlustuse saamiseni ei ole Ukraina sõjapõgenikele ravimite väljaostmisel ette nähtud ravimisoodustusi.  

  • Info tervishoiuteenustest Ukraina sõjapõgenikele terviseameti veebilehel
  • Psühholoogilist tuge saab kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 6147 393). Lisaks saab vestelda ka veebis aadressil www.palunabi.ee. Tugi on tagatud eesti, inglise ja vene keeles.
  • Eesti riik rahastab Ukraina põgenikele ka HIVi, tuberkuloosi või narkootikumide tarvitamisega seotud raviteenuste pakkumist. Lisainfo Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused.

Plaanilise üld- ja eriarstiabi saamine sõltub sellest, kas inimene on ravikindlustatud.

Ravikindlustuse saamine toimub samamoodi, kui teistel Eestis elamisõigust omavatel inimestel: ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul. Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed.

 

 

Vaimne tervis

 

Vastuvõtupunktides ja majutusasutustes pakuvad psühhosotsiaalset kriisiabi vastava väljaõppe saanud Sotsiaalkindlustusameti töötajad, hingehoidjad ja vabatahtlikud.

Emotsionaalset tuge on võimalik nii inglise, vene kui eesti keeles saada 24/7 ohvriabi kriisitelefonilt 116 006.

 

Eestis elavatele inimestele võimaldatakse tasuta 24/7 vaimse tervise tuge järgmistest kanalitest:

  • Vaimse tervise abiliin 116 123
  • Koolipsühholoogide tugiliin 1226 (eesti keeles), 1227 (vene keeles) ja ukraina keeles (kolmapäeviti 16-20)
  • Veebinõustamine https://www.palunabi.ee/vaimne-tervis
  • Lapsed ja lapsevanemad saavad murede korral abi lasteabitelefonilt 116 111 ning www.tarkvanem.ee lehelt. Näiteks lastega sõjast rääkimiseks leiab materjali siit.
  • Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa on järjepidevalt toetanud MTÜ Peaasjad tegevust, kes pakub vaimse tervise eneseabi alast infot, nõustamist ja abiressursse. Juba enne konflikti puhkemist täheldati, et ligi kolmandik lehekülje www.peaasi.ee külastustest on väljaspool Eestit, eeskätt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest. Sõja puhkedes on neist riikidest külastuste osakaal kasvanud 50-60% kogu lehe külastuste arvust. MTÜ Peaasjad on koostamas jooksvalt päevakohast materjali vastavalt järjest tekkivatele vajadustele Facebookis.
  • Psühhosotsiaalse kriisiabi ja psühholoogise esmaabi alane info, juhised ning õppematerjalid (videod, e-kursus) on kättesaadavad sotsiaalministeeriumi veebist (https://www.sm.ee/et/kuidas-toetada-sojapogenikku) ja sotsiaalkindlustusameti kodulehel (www.sotsiaalkindlustusamet.ee/PSK). Materjalid on eriti kasulikud neile, kes tegelevad sõja eest põgenenud inimeste abistamisega.

 

Lapsevanemad, õpilased ja haridustöötajad saavad abi ka koolipsühholoogide nõuandeliinilt.

Koolipsühholoogid pakuvad abi nii oma lapse pärast mures olevatele lapsevanematele, stressis ja läbipõlenud õpetajatele kui ka ärevust ja depressiooni kurtvatele õpilastele. Tugiliini venekeelsed psühholoogid on valmis võtma vastu põgenike kõnesid ja vastama lastega seotud küsimustele. Venekeelne liin on avatud teisipäeviti. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab kõnedele esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid. Nõuandeliin on tasuta ja anonüümne.

 
 

Töötamine Eestis

 

Töökohta aitab Eestis leida Eesti Töötukassa, kelle veebilehelt leiab ka infot tööandjate kohta, kes on valmis Ukrainast saabunud inimesi tööle võtma. Nende tööandjatega saab ka ise ühendust võtta või saavad seda teha inimese kontaktid Eestis.

Ajutise kaitse saanud ukrainlased saavad koheselt peale kaitse saamist tööle asuda, neil on õigus end töötuna arvele võtta ning saada tööturuteenuseid ja -toetusi samadel alustel Eesti teiste alaliste elanikega.

Palganõuet alalise kaitse korral ei ole. Nii nagu kohalikule töötajale, tuleb maksta vähemalt töötasu alammäära, mis on 2022. aastal 654 eurot. Kohanemisfaasis on kõige olulisemad erinevad info- ja nõustamisteenused, mis aitavad Eesti tööturu olukorda ja oma võimalusi mõista. Samuti on töötukassa kaudu võimalik vajadusel saada eesti keele õpet. 

Nendele ukrainlastele, kes on Eesti viibinud ja töötanud juba enne aktiivse sõjategevuse algust, kehtivad samad tingimused töötamiseks, mis kehtisid siis, kui nad Eestisse jõudsid. Kui töötajal on lühiajalise töötamise maksimaalselt lubatud päevi järel, aga registreering on lõppenud või lõppemas, tuleb pöörduda PPA-sse, et saada uus kehtiv registreering. Registreeringu menetluse maksimumaeg on 15 päeva, aga keskmine praktika on paar päeva.

Loe ka: 

Infomaterjalid: 

 

 

Toetused ja hüvitised

 

Toimetulekutoetus

 

Ukraina sõjapõgenikel on ajutise kaitse saanuna õigus toimetulekutoetusele samadel alustel kui teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel inimestel.

Toimetulekutoetuse arvestamine: esimesele pereliikmele makstakse üks toimetulekupiir (150 eurot), teisele täisealisele 0,8 toimetulekupiiri (120 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 toimetulekupiirist (180 eurot).

Kui olemas on elukoht, mille eest ta maksma ei pea, siis on toimetulekutoetuse skeemist võimalik saada toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks 150 eurot kuus. Kui eluasemekulude eest on vaja maksta (elab kohas, kus üüri maksma ei pea, küll aga eluasemekulusid), siis tuleb lisaks taotlusele esitada elamispinna kasutamist lubav leping ja eluasemekulude dokumendid.

Neil, kes üürivad elamispinda ja peavad maksma ka eluasemekulude eest, tuleb taotlusele lisada üürileping ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

NB! Toimetulekutoetust ei saa maksta välismaa pangakonto arveldusarvele. Toetuse taotlejatel on võimalus saada toetus sularahas või lasta oma toetuse raha kanda üle lähisugulase või tuttava pangakontole.

Oluline info neile, kes annavad Ukraina kodanikele kasutamiseks eluruumi/elamispinna! (150.19 KB, PDF)

 

Peretoetused

 

Peretoetusi makstakse sarnasetel alustel nii alalistele elanikele kui tähtajalise elamisõiguse alusel elavatele inimestele. See tähendab, et ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikel on õigus taotleda ja saada peretoetusi.

Lapsetoetuse suurus on käesoleval aastal 60 eurot kuus esimese ja teise lapse kohta peres ning 100 eurot kolmanda ja iga järgmise lapse kohta. Täpsem info peretoetuste kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-taotlejale

Kui perre sünnib laps või seal kasvab alla pooleteise aastane laps, on ühel vanemal õigus saada vanemahüvitist. Kuna eeldatavalt ei ole see vanem eelmisel kalendriaastal Eestis töötanud, makstakse vanemahüvitist hüvitise minimaalses määras, mis on 2022. aastal 584 eurot. Kui vanem on juba Eestis töötanud, arvutatakse vanemahüvitis tavareeglite alusel.

Kui perekond on toimetulekutoetuse saaja, arvatakse peretoetused ja vanemahüvitis pere sissetulekuks ning toimetulekutoetus sellevõrra väheneb.

Muud toetused

 

  • Tööealistele makstakse vajadusel töötutoetust (EUR 292,02).
  • Ukrainast saabunud sõjapõgenikele, kes on saanud ajutise kaitse, maksab pensioni edasi Ukraina pensioniamet. Inimestel, kelle pension on madalam meie rahvapensioni määrast (255 eurot), avaneb võimalus taotleda selle vahe katmist. Selleks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse. Kui Ukraina ei suuda maksta pensione, tagame sissetuleku rahvapensioni ulatuses.

Toiduabi

Annetatud ja ostetud toiduabi jagab KOV nimekirjade alusel Eesti Toidupank. Igas maakonnas on Toidupangal jaotuspunktid ning nad teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et inimesed saaksid toiduabi kätte võimalikult lihtsalt ning kodu lähedalt. Toidupakke jagatakse 40 jagamispunktis üle Eesti.

Ukrainast saabunud ja Eestis viibivatel põgenikel (sh ajutise kaitse saajatel) on õigus saada vajadusel toetusi ja teenuseid, sealhulgas toiduabi. Selle saamiseks tuleb pöörduda kohalikku omavalitsusse, kes toiduabi saamise vajadust hindab.

Toiduabi on õigus saada majanduslikult raskes olukorras inimesel või leibkonnal (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOVi sotsiaaltöötaja. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Pikema abivajaduse korral hindab sotsiaaltöötaja olukorra uuesti üle.

Kõige lihtsamini saab inimene infot toiduabi jagamise kohta oma piirkonna sotsiaaltöötajalt.

Viimati uuendatud: 26. aprill 2022