Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Üldhooldusteenust pakkuvad hoolekandeasutused

Väljaspool kodu üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes osutatakse teenust inimestele, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt kodus elama ning kelle toimetulekut ei ole muul viisil võimalik tagada. Suurem osa teenuse kasutajatest on ööpäevaringse hooldusvajadusega eakad. Üldhooldusteenust rahastatakse inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja kohalike omavalitsuste poolt. Alates 2023. aasta 1. juulist rahastab kohalik omavalitsus ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohamaksumusest hoolduskulud, milleks on hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõu-, tööriietuse-, tervisekontrolli-, vaktsineerimise- ja koolitusega seotud kulud. Kohalik omavalitsus võib kehtestada hoolduskuludele piirmäära. Piirmäär ei tohi olla nii madal, et üheski hooldekodus pole selliste hoolduskuludega teenust võimalik saada. Samas ei pea piirmäär katma hoolduskulusid igas hooldekodus. Inimene peab hooldekodukoha valikul sellest lähtuma ja valikut tehes arvestama ka iseenda ja ülalpidajate maksevõimekusega. Kui teenust saava inimese sissetulek on madalam kui eelmise kalendriaasta II kvartalis Statistikaameti avaldatud keskmine vanaduspension, aitab kohalik omavalitsus hüvitada ka osaliselt inimese makstavat osa. Täpsemat teavet rahastamise kohta leiate www.sm.ee/hooldereform

Hoolekandeasutuses pakutava üldhooldusteenuse vajadusel tuleb teha järgmist:

  1.  Võta ühendust kohaliku omavalitsusega, kus abivajaja rahvastikuregistri andmetel elab ning anna teada abivajadusest.
  2. Lepi sotsiaaltöötajaga kokku, millal ta saaks läbi viia abivajaduse hindamise ning kuidas seda korraldada (kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab abivajajat haiglas või on abivajajal võimalik minna hindamiseks sotsiaaltöötaja juurde).
  3. Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses on vaja, et igapäevaselt toime tulla.
  4. Küsi sotsiaaltöötajalt, milliseid teenusepakkujaid piirkonnas on, kuidas toimub teenusele saamine ning milliseid toiminguid selleks tegema peab (näiteks on vaja hooldekodu teenusele minnes esitada perearsti tõend jms).
  5. Küsi sotsiaaltöötajalt infot, milliseid abimeetmeid või alternatiivseid lahendusi kohalik omavalitsus pakub, kui hooldekodu kohta koheselt ei leita, kuid abi on vaja kohe.
  6. Kohalik omavalitsus peab pakkuma alternatiivseid teenuseid, kui kohe sobivat hooldekodu kohta ei leita. Näiteks pakkuma koduteenust sellises ulatuses, et abivajaja toimetulek on tagatud, vajadusel määrama hooldaja jms.
  7. Kohalik omavalitsus peab igal juhul inimest aitama, leides kasvõi ajutise lahenduse, et tagada abivajaja toimetulek. Pereliige ei ole abivajaja aitamiseks kohustatud töölt ära tulema ega ka puhkust võtma.
  8. Kohalik omavalitsus peab sobiva sotsiaalteenuse võimaldamise otsuse tegema kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist. Otsuse aluseks on eelnevalt tehtud abivajaduse hindamine.
  9. Kohaliku omavalitsuse tehtud otsus sobiva teenuse saamise või mitte saamise kohta peab olema kirjalik ning arusaadavalt ja selgelt põhjendatud.
  10. Kohaliku omavalitsuse otsusega mitte nõustumisel on 30 päeva jooksul õigus esitada vaie otsuse teinud kohalikule omavalitsusele.
  11. Kui kohalik omavalitsus jätab abi saamise korraldamise inimese enda või tema lähedaste õlule või pakutav abi ei vasta inimese tegelikule vajadusele ega lahenda tekkinud olukorda (nt õigeaegselt või täielikult) tuleks kohalikult omavalitsuselt küsida kirjalikku selgitust ja teavitada sellest sotsiaalkindlustusametit e-posti aadressil [email protected]. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi andmise kvaliteedi üle.
  12. Sobiva hooldekodu võib inimene ise endale valida. Soovitav on võimalusel sõita asutusse kohale ning veenduda, kas valitud hooldekodu vastab ootustele ning abivajaja tegelikele vajadustele.

Lisateabe saamiseks võib pöörduda elukohajärgse omavalitsuse poole.

Juhendmaterjal

Juhime tähelepanu, et alates 2022. aastast on teise astme ülenejad ja alanejad ülalpidajad ülalpidamisest vabastatud. See tähendab, et näiteks lapselapsed ei ole enam kohustatud oma vanavanemaid ülal pidama.

Viimati uuendatud 15.06.2023