Sa oled siin

2018. aastal tõuseb töötasu alammäär 500-le eurole

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõstetakse Eestis alampalk 2018. aasta algusest 500-le eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole. 

„Alampalk on viimastel aastatel tõusnud ligi kaks korda kiiremini kui keskmine palk, mis on vähendanud sissetulekute ebavõrdsust ning parandanud kümnete tuhandete inimeste elujärge. Tunnustan tööandjaid ja ametiühinguid selle eest. Ehkki järgmise aasta kokkuleppe ambitsioon on madalam, on siiski hea meel, et kokkuleppele jõuti. Lisaks on järgmisel aastal alampalk esmakordselt terves ulatuses maksuvaba,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Eelnõu tugineb Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 26. oktoobril 2017. aastal sõlmitud kollektiivlepingul, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2018. aastal. Vastavalt töölepingu seadusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära, millest madalamat tasu ei või töötajale maksta.

„Eestis tervikuna jätkub kiire palgakasv, mis on eeskätt tingitud töökäte vähenemisest. Samas teame, et meil on veel vaba tööjõudu eeskätt Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus tööpuudus on jätkuvalt probleem. Lisaks sellele töötab meie madalatest palkadest tulenevalt kümneid tuhandeid Eesti inimesi Soomes ning palkade kasv kodumaal kiirendab nende naasmist,“ lisas minister.

Minister rõhutas, et palgakasv saab olla kestlik vaid juhul, kui samal ajal kasvab ka tootlikkus. Selleks peavad nii ettevõtted, inimesed, aga ka riik ühiselt pingutama, et liikuda kõrgema lisandväärtuse ja teadusmahukuse suunas. Just selleks käivitas Eesti Töötukassa laiaulatusliku täiend- ja ümberõppe programmi töötavatele inimestele. Meenutuseks, 2012. aastal oli töötasu alammäär 290 eurot, 2013. aastal 320 eurot, 2014. aastal 355 eurot, 2015. aastal 390 ning 2016. aastal 430 eurot. Sellel aastal on alampalk 470 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. 

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal.

 

Veel uudiseid samal teemal

„Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Pildi autor Ann Vaida
07.11.2018|Sotsiaalministeerium

Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
24.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.