Sa oled siin

24. aprillini saab kandideerida riiklikuks lepitajaks

Veel pühapäeva, 24. aprillini k.a. saab kandideerida riikliku lepitaja ametikohale. Riikliku lepitaja töö eesmärk on olla kollektiivsete töötülide lahendamisel neutraalne vahendaja, kes aitab osapooltel jõuda mõlemaid rahuldavate tulemusteni.

„Riiklikul lepitajal on väga suur roll sotsiaalse stabiilsuse tagamisel olukorras, kus on tekkinud töörahu katkemise oht, olgu selleks näiteks alampalga või tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised,“ ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. „Töötülide lahendamine on enamasti keeruline protsess, mis eeldab põhjalikku majanduse ja tööõiguse tundmist. Tulevikus võiks riiklikul lepitajal olla ka laiem roll ühiskondlikes protsessides kaasa rääkimisel.“ 

Riikliku lepitaja kandidaat valitakse Sotsiaalministeeriumi korraldatud avaliku konkursi korras. Konkursi komisjon on kolmeliikmeline ning sellesse kuuluvad tervise- ja tööminister, tööandjate keskliidu esindaja ja ametiühingute keskliidu esindaja.

Eestis tegeletakse kollektiivsete töötülide lahendamisega riiklikul tasemel alates 1995 aastast. Lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega”.

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?