Sa oled siin

Aastaks 2023 rajatakse üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust

„Tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
„Tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse. Kahe taotlusvooru tulemusel rajatakse aastaks 2023 üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust.

Tervisekeskuste kaart on kättesaadav siin.

„Suure regionaalse investeeringuna valmib juba lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk. Kaasaegsetes tervisekeskustes hakkavad üheskoos tööle mitu perearsti ja pereõde, lisaks neile koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning tulenevalt piirkondlikust vajadusest ka teised spetsialistid,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi.“

Mitme perearstiga tervisekeskustes saavad arstid teha pikemaid vastuvõtte ja vajadusel pakkuda inimestele abi ka väljaspool tööaega. „Perearstidel on võimalik taotleda haigekassalt lisaraha teise pereõe palkamiseks, et arst saaks tegelda oma pädevust vajavate juhtumitega ning lihtsamad tervisemured leiaksid lahenduse pereõe abil,“ lisas Sikkut.

Ministri sõnul on Eesti tervishoiu aluseks pädevad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada. „Oleme võtnud Eestis suuna esmatasandi tervishoiu eelisarendamiseks. Oluline on tagada kindlustunne, et vajadusel on arstiabi kõigile kättesaadav ja haigestumise korral ei jää keegi abita. Siht on, et igaüks meist saab omale vajaliku abi õigel ajal õigest kohast. Lisaks rajatavatele tervisekeskustele tegeletakse järjepidevalt ka perearstide kvalifikatsiooni tõstmise ja pädevuste laiendamisega ning järelkasvu tagamisega. Selleks on suurendatud vastuvõttu peremeditsiini erialale ja huvi selle eriala vastu kasvab. Lisaks pikeneb tulevast aastast perearstide residentuur, et anda tulevastele perearstidele senisest veelgi põhjalikum väljaõpe,“ rääkis Sikkut.

Valitsuse tänase otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus. Investeeringute kavasse lisatakse teises taotlusvoorus esitatud projektid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval, Kärdlas ning tõmbekeskustesse Keilasse ja Maardusse. Kahe taotlusvooru tulemusel tulevad tervisekeskused kõikidesse maakonnakeskustesse.

 Samuti lisatakse investeeringute kavasse projekt maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. Eesmärk on ehitada uuenduslikku toimemudelit toetav ratsionaalne taristu, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstid koos laiendatud meeskonnaga, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.

Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. 61 projekti kogumaksumus on ca 173 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ligikaudu 80 miljonit eurot.

29.11.2018

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
07.03.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimise tempo tõuseb: Eestis on vähemalt ühe doosiga end kaitsnud üle 100 000 inimese

Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 101 452 inimest, neist 43 942 on saanud mõlemad doosid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 145 394 korral. Selle nädala jooksul on praeguseks tehtud 32 661 vaktsineerimist, mida on üle kolmandiku võrra enam kui möödunud nädalal (+8566).

TLN haigla
06.03.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti riik ja Tallinna linn jätkavad ettevalmistusi Tallinna Haigla rajamiseks

Neljapäeval, 5. märtsil tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel Tallinna Haigla rajamise projekti eesmärke ja arenguid. Esmaspäeval, 8. märtsil esitab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastu ettepaneku, sh taotluse Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 380 miljoni euroga. Eile kohtunud minister Tanel Kiik ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart arutasid haigla rajamiseks vajalikke järgmisi samme.