Sa oled siin

Abivahendid saavad toeka rahasüsti

Lisaraha ja uuenev süsteem lõpetavad olukorra, kus abivahendeid vajavad inimesed jäävad toetusraha lõppemise tõttu poole aasta pealt abita.
 
Tänavu aasta lõpus ilmnenud olukorra lahendamiseks, kus maavalitsustel ei jätkunud soodustingimustel abivahendite pakkumiseks raha, otsustas valitsus eraldada täiendavad 2,2 miljonit eurot. „See teave on juba maavalitsusteni jõudnud ning maavalitsused omakorda teavitanud lisarahast teenuseosutajaid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
 
Lisaraha puudutab laia valikut abivahendeid, mille hulka kuuluvad näiteks ratastoolid, mähkmed ja kuuldeaparaadid.
 
Abivahendite kättesaadavus paraneb uuel aastal veelgi, mil selleks on ette nähtud enam kui 9 miljonit eurot. Alates 1. jaanuarist hakkab abivahendite müügi ja üürimise administreerimisega tegelema Sotsiaalkindlustusamet. „Seni on süsteemi hallanud maavalitsused, mis on muutnud abivahendite kättesaadavuse ja jaotamise tingimused ebaühtlaseks ning tekitanud seeläbi abivahendi saajate vahel maakondade võrdluses ebavõrdset kohtlemist,“ lausus Tsahkna.

Seega tuleb uuest aastast pöörduda isikliku abivahendi kaardi saamiseks pärast arstilkäiku Sotsiaalkindlustusametisse. Kel on juba praegu abivahendikaart ja vajalikud abivahendid olemas ning on olukorraga üldjoontes rahul, ei pea lähiajal midagi teistmoodi tegema.
 
Abivahendite pakkumine paraneb uuel aastal ka seoses töövõimereformi käivitumisega. Suur abi on siin Euroopa Sotsiaalfondist tööealistele isikutele abivahendite tagamiseks mõeldud rahast, mida on viie aasta peale kokku 16 miljonit.
 
„Me räägime märkimisväärsetest summadest, mis annavad puuetega ja teistele kõrvalabi vajadusega inimestele senisest paremad võimalused abivahendeid osta ja üürida,“ ütles Tsahkna.
 
Põhimõtteline muutus on uuest aastast ka see, et abivahendite eelarve ei jagune enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et igaüks võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse abivahendeid pakkuvasse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping. „Abivahendi taotleja ei pea tegema enam sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes, vaid saab leida endale sobivaima teenusepakkuja üle Eesti,“ lisas Margus Tsahkna.
 
Tulemusena muutuvad igapäevaeluks ja tööks vajalikud abivahendid uuest aastast kättesaadavamaks ning seonduv asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks.

Hiljuti töövõimereformi teemal:

27. oktoober 2015

Veel uudiseid samal teemal

„Pean väga oluliseks, et piirkondlikult nähakse reaalset vajadust saada koordinatsioonimudel laiemalt tööle. Nii kujundame ühtset ja toimivat koostöömudelit, mis toetab valdkondade spetsialiste igapäevase töö tegemisel ning tagame, et inimesed saaksid parimal viisil abi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
11.09.2020|Sotsiaalministeerium

Mitmes piirkonnas käivitub inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudel

Suve alguses kuulutas sotsiaalministeerium välja konkursi, kuhu olid ühistaotlejatena oodatud kohalikud omavalitsused, piirkonda teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ning ka teiste seotud valdkondade partneritega ellu viima inimesekeskset koordinatsiooni mudelit.

"Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et töötukassal oleks rahalisi vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks olukorras, kus töötus lähiajal ilmselt suureneb. Pean väga oluliseks, et töötukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii tööinimeste kui töö kaotanute toetamiseks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
10.09.2020

Töötuskindlustusmakse määr säilib samal tasemel

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.