Sa oled siin

Abivahendite süsteem muutub uuest aastast lihtsamaks

2018. aastast muutuvad mitmete abivahendite piirhinnad ning füsio– ja tegevusterapeudid saavad õiguse hinnata inimese vajadust abivahendi järele. Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit.

„Abivahendite süsteem peab olema korraldatud nii, et inimesele oleksid abivahendid kättesaadavad ning teenuseosutajatele reeglid ja nõuded selged,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Laiendame nende inimeste ringi, kes saavad hinnata, milline on inimese abivajadus ning edaspidi saab ka füsio- või tegevusterapeut tuvastada, kas ja missugust abivahendit inimesele vaja. Niiviisi saavad paljud inimesed oma toimingud kiiremini tehtud.“

Uuesr aastast laieneb ka erisuste ring, kus inimesel ei ole vaja abivahendi korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Muudatus puudutab riigi rahastatavaid kalkulaatoreid, helisalvestus– ja esitusseadmeid, akustilise signaaliga seadmeid, kellasid ja ajanäitajaid, arvutite väljundseadmeid ning mõõteriistu, sest üldjuhul inimese vajadus nende abivahendite järele ei muutu.

Selgemaks saavad ka naha kaitse ja puhastamise vahendite hüvitamise tingimused. Edaspidi hüvitatakse need abivahendid neile, kes kasutavad siibreid, kateetreid, mähkmeid või sidemeid. „Suuname abivahendite saamise inimestele, kel on vajadus nende järele kõige kriitilisem, kuna vajadus nende järele kasvab, samas kompenseerimise võimalused on piiratud,“ ütles hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.  

Lisaks pikendatakse aastani 2020 üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul, kui arsti või terapeudi tõendil või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus kirjas ISO-koodi täpsusega. Kuigi alates 1. jaanuarist 2016 on oluliselt paranenud tõendite kvaliteet ning nende tõendite osakaal, mis on väljastatud ISO-koodi täpsusega, siis väljastatakse senini tõendeid, milles on toodud abivahendi nimetus või vajalikku abivahendit detailselt kirjeldatud. „ISO-koodil põhinev hinnang on vajalik, et kõigile oleks üheselt mõistetav, millise abivahendi on arst, terapeut või rehabilitatsioonimeeskond määranud. Kuna praktika muutumine võtab aega, siis pikendame üleminekuperioodi,“ ütles Saadi.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas

Veel uudiseid samal teemal

Dementsusega inimestele on vaja toetavat füüsilist keskkonda, mis oleks turvaline, hubane ja toetaks igapäevast toimetulekut. Foto: Hans-Peter Gauster; Unsplash.com
14.03.2019|Sotsiaalministeerium

Dementsusega inimestele kohandatakse ligi 1000 hooldekodukohta

Hooldekodud soovivad dementsusega inimestele sobivaks kohandada kokku ligi 1000 teenusekohta, sh luua üle 200 uue koha, selgub äsja lõppenud taotlusvooru esialgsetest tulemustest. Kokku esitati 38 taotlust 2,2 miljoni euro ulatuses.

12.03.2019|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium alustab väike- ja suurprojektide toetamist uutel alustel

Seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu makstud toetuste asemel valib sotsiaalministeerium edaspidi kuni neljaks aastaks strateegilised partnerid, kes saavad püsiva lepinguga tegevustoetuse. Lisaks hakkab ministeeriumi seatud prioriteetide saavutamiseks neli korda aastas toimuma väikeprojektide taotlusvoor, mille korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus.