Sa oled siin

Abivahendite süsteem muutub uuest aastast lihtsamaks

2018. aastast muutuvad mitmete abivahendite piirhinnad ning füsio– ja tegevusterapeudid saavad õiguse hinnata inimese vajadust abivahendi järele. Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit.

„Abivahendite süsteem peab olema korraldatud nii, et inimesele oleksid abivahendid kättesaadavad ning teenuseosutajatele reeglid ja nõuded selged,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Laiendame nende inimeste ringi, kes saavad hinnata, milline on inimese abivajadus ning edaspidi saab ka füsio- või tegevusterapeut tuvastada, kas ja missugust abivahendit inimesele vaja. Niiviisi saavad paljud inimesed oma toimingud kiiremini tehtud.“

Uuesr aastast laieneb ka erisuste ring, kus inimesel ei ole vaja abivahendi korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Muudatus puudutab riigi rahastatavaid kalkulaatoreid, helisalvestus– ja esitusseadmeid, akustilise signaaliga seadmeid, kellasid ja ajanäitajaid, arvutite väljundseadmeid ning mõõteriistu, sest üldjuhul inimese vajadus nende abivahendite järele ei muutu.

Selgemaks saavad ka naha kaitse ja puhastamise vahendite hüvitamise tingimused. Edaspidi hüvitatakse need abivahendid neile, kes kasutavad siibreid, kateetreid, mähkmeid või sidemeid. „Suuname abivahendite saamise inimestele, kel on vajadus nende järele kõige kriitilisem, kuna vajadus nende järele kasvab, samas kompenseerimise võimalused on piiratud,“ ütles hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.  

Lisaks pikendatakse aastani 2020 üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul, kui arsti või terapeudi tõendil või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus kirjas ISO-koodi täpsusega. Kuigi alates 1. jaanuarist 2016 on oluliselt paranenud tõendite kvaliteet ning nende tõendite osakaal, mis on väljastatud ISO-koodi täpsusega, siis väljastatakse senini tõendeid, milles on toodud abivahendi nimetus või vajalikku abivahendit detailselt kirjeldatud. „ISO-koodil põhinev hinnang on vajalik, et kõigile oleks üheselt mõistetav, millise abivahendi on arst, terapeut või rehabilitatsioonimeeskond määranud. Kuna praktika muutumine võtab aega, siis pikendame üleminekuperioodi,“ ütles Saadi.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas

Veel uudiseid samal teemal

„Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
09.04.2020|Sotsiaalministeerium

Riik hakkab maksma eriolukorra ajal toetust erivajadusega laste vanematele

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks toetuse määramise erivajadusega last kasvatavale vanemale. Toetuse eesmärk on võimaldada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal.

 „Hooldusperede täiendav toetamine on oluline samm, et jätkata perepõhise asendushoolduse väärtustamist ning kindlustada riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite eesmärgipärane kasutamine. Harvikhaigusega lastele hakkab riik maksma puudega lapse toetust, mis aitab luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ning ennetada terviseprobleemide süvenemist ning puude tekkimist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
08.04.2020|Sotsiaalministeerium

Hooldusperede toetus suureneb kaks korda, puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, millega suurendatakse hooldusperede toetamist. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ehk toetust hakkavad ühtlasi saama fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole määratud, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.