Sa oled siin

Abivahendite süsteem muutub uuest aastast lihtsamaks

2018. aastast muutuvad mitmete abivahendite piirhinnad ning füsio– ja tegevusterapeudid saavad õiguse hinnata inimese vajadust abivahendi järele. Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit.

„Abivahendite süsteem peab olema korraldatud nii, et inimesele oleksid abivahendid kättesaadavad ning teenuseosutajatele reeglid ja nõuded selged,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Laiendame nende inimeste ringi, kes saavad hinnata, milline on inimese abivajadus ning edaspidi saab ka füsio- või tegevusterapeut tuvastada, kas ja missugust abivahendit inimesele vaja. Niiviisi saavad paljud inimesed oma toimingud kiiremini tehtud.“

Uuesr aastast laieneb ka erisuste ring, kus inimesel ei ole vaja abivahendi korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Muudatus puudutab riigi rahastatavaid kalkulaatoreid, helisalvestus– ja esitusseadmeid, akustilise signaaliga seadmeid, kellasid ja ajanäitajaid, arvutite väljundseadmeid ning mõõteriistu, sest üldjuhul inimese vajadus nende abivahendite järele ei muutu.

Selgemaks saavad ka naha kaitse ja puhastamise vahendite hüvitamise tingimused. Edaspidi hüvitatakse need abivahendid neile, kes kasutavad siibreid, kateetreid, mähkmeid või sidemeid. „Suuname abivahendite saamise inimestele, kel on vajadus nende järele kõige kriitilisem, kuna vajadus nende järele kasvab, samas kompenseerimise võimalused on piiratud,“ ütles hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.  

Lisaks pikendatakse aastani 2020 üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul, kui arsti või terapeudi tõendil või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus kirjas ISO-koodi täpsusega. Kuigi alates 1. jaanuarist 2016 on oluliselt paranenud tõendite kvaliteet ning nende tõendite osakaal, mis on väljastatud ISO-koodi täpsusega, siis väljastatakse senini tõendeid, milles on toodud abivahendi nimetus või vajalikku abivahendit detailselt kirjeldatud. „ISO-koodil põhinev hinnang on vajalik, et kõigile oleks üheselt mõistetav, millise abivahendi on arst, terapeut või rehabilitatsioonimeeskond määranud. Kuna praktika muutumine võtab aega, siis pikendame üleminekuperioodi,“ ütles Saadi.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39aastastele

Vähemalt 30aastased inimesed saavad COVID-19 vastu vaktsineerimiseks digiregistratuuris aega broneerima hakata alates laupäevast, 15. maist.

"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
13.05.2021

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.