Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Algab elanikkonna küsitlus soolise võrdõiguslikkuse teemadel

„Eesti inimeste hoiakute ja kogemuste regulaarne seiramine võimaldab selgitada välja kitsaskohad, mis vajavad riigi erilist tähelepanu, aga samas ka edasiminekud ja positiivsed muutused,“ ütles sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander. „Palume kõikidel, kellele seda võimalust pakutakse, kindlasti uuringus osaleda. Igaühe arvamus ja kogemused on olulised.“
„Eesti inimeste hoiakute ja kogemuste regulaarne seiramine võimaldab selgitada välja kitsaskohad, mis vajavad riigi erilist tähelepanu, aga samas ka edasiminekud ja positiivsed muutused,“ ütles sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander. „Palume kõikidel, kellele seda võimalust pakutakse, kindlasti uuringus osaleda. Igaühe arvamus ja kogemused on olulised.“

Tänasest algab taas Eestis elanikkonna küsitlus, et selgitada välja naiste ja meeste hoiakud, kogemused ja käitumine erinevates eluvaldkondades. Vaatluse all on hariduselu ja oskused, pere- ja tööelu ning nende ühitamine, võrdväärsus ühiskonnas, majanduslik toimetulek ja ressursside jaotus. Seekord võimaldab küsitlus hinnata ka koroonapandeemia piirangute mõju naistele ja meestele. Juba kuuendat korda toimuva küsitluse viib läbi Kantar EMOR Sotsiaalministeeriumi tellimusel.

„Eesti inimeste hoiakute ja kogemuste regulaarne seiramine võimaldab selgitada välja kitsaskohad, mis vajavad riigi erilist tähelepanu, aga samas ka edasiminekud ja positiivsed muutused,“ ütles sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Käthlin Sander. „Palume kõikidel, kellele seda võimalust pakutakse, kindlasti uuringus osaleda. Igaühe arvamus ja kogemused on olulised.“

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringuga on eesmärk vaadelda, kas ja kuidas on muutunud ajas see, mida Eesti ühiskonnas peetakse meestele ja naistele omaseks ja sobivaks või kohaseks. Samuti kaardistatakse monitooringus meeste ja naiste kokkupuuteid sooliselt ebavõrdse kohtlemisega ning kohustuste ja vastutuse jagunemist nende vahel. Uuringu tulemused on aluseks teadustöödele ja oluliseks sisendiks soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamisel.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring on unikaalne pikaajalise traditsiooniga uuring. Avalikku arvamust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes on Eestis uuritud alates 2003. aastast, mil viidi läbi esimene soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Lisaks on uuringud toimunud ka 2005., 2009., 2013. ja 2016. aastal.

Jaanuari lõpuni kestvasse küsitlusse kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest. Monitooringu sihtrühmaks on kõik Eestis elavad 15-aastased ja vanemad inimesed. Uuringu läbiviimist rahastatakse Norra Toetused 2014-2021[KV1]  projektist.

Seni valminud soolise võrdõiguslikkuse uuringud leiab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt

Tutvu viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustega (PDF).

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.