Sa oled siin

Algab tervisekeskuste investeeringutaotluste vastuvõtt

Tänasest algab taotluste vastuvõtt projektidele, mille raames järgneva kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust. Esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal. 
 
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul laieneb uute keskustega patsiendi jaoks esmatasandi tervishoiuteenuste valik. „See tähendab, et kui tekib vajadus näiteks füsioteraapia või ämmaemanda teenuse järele, siis esmatasandi tervisekeskuses saab patsiendile kõiki neid lahendusi kohapeal pakkuda,“ lisas Normet.
 
Loodavate tervisekeskuste meeskond koosneb perearstidest ja –õdedest. Nende kõrval hakkavad tervisekeskustes olema ka füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtu ning koduõenduse võimalused. Muud spetsialistid lisanduvad vastavalt konkreetse esmatasandi tervisekeskuse valikule. 
 
"Aastaid on räägitud perearstide kehvadest ruumidest, kaldteede-liftide puudusest – nüüd on hea meel näha, et tekib reaalne võimalus olukorda parandada. Tervisekeskuste projekt ei ole aga perearstide jaoks ainult uute majade-ruumide ehitamiseks, vaid annab võimaluse ka olulisteks sisulisteks muudatusteks," selgitas Perearstide Seltsi juht dr Diana Ingerainen. "On teada üksikpraksiste probleemid nii jätkusuutlikkuse tagamisel kui ka kvaliteedi osas. Ühe nimistuga ei ole võimalik tagada patsiendikeskselt erinevaid esmatasandi tegevusi. Eelkõige puudutab see füsioteraapiat, psühhoteraapiat, aga ka rida uuringuid ja protseduure, mida saaks tulevikus tervisekeskustes korraldada. Noored perearstid soovivad tööd alustada pigem grupipraksistes, kus on tagatud kõik tingimused kvaliteetseks abi andmiseks. Loodetavasti annab tervisekeskuste projekt ühe väga hea lisapõhjuse perearstina töötamiseks Eestis," lisas Ingerainen.

Tervisekeskuste loomiseks saavad raha taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba täna perearstid töötavad. Taotluste hindamisel on pakutavate teenuste kõrval üheks olulisemaks kriteeriumiks keskuse ligipääsetavus. „Projektide rahastamise üks eeldusi on see, et keskused peavad olema jätkusuutlikud ja patsientide jaoks kergesti ligipääsetavad,“ ütles terviseala asekantsler Ivi Normet. 
 
Esmatasandi tervisekeskuste rajamist toetatakse kokku 113,6 miljoni euro ulatuses, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25% tuleb projektide minimaalsest omaosalusest. 
 
Ettepaneku otsuseks, missuguseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaal- ja kaks rahandusministeeriumi esindajat, üks Terviseameti, kaks tervishoiu kõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.
 
Taotluste esitamine kestab 21. jaanuarist kuni 9. maini 2016.

Lisainfo:
-    http://www.sm.ee/et/euroopa-regionaalarengu-fond-0
-    https://www.perearstiselts.ee/eesti-perearstide-selts/selts/prioriteedid...

Veel uudiseid samal teemal

koroonavaktsiin
17.09.2020|Sotsiaalministeerium

Valitsus toetas 1,5 miljoni euro eraldamist COVID-19 vaktsiinide ettemaksuks

Vabariigi Valitsus toetas tänasel kabinetinõupidamisel 1,5 miljoni euro eraldamist Eesti sissemakseks Euroopa erakorralise toetuse instrumenti, et finantseerida COVID-19 vaktsiinide eelostulepinguid, mis aitavad tagada vaktsiini jõudmise Euroopa Liidu riikidesse. Euroopa Komisjonil on esialgu kavas sõlmida eelostulepingud seitsme vaktsiinitootjaga.

apteeker
09.09.2020

Sotsiaalministeerium soovib apteekri lähtetoetuse tingimusi paindlikumaks muuta

Sotsiaalministeerium esitas Riigikogus menetluses oleva ravimiseaduse muutmise eelnõule 205 SE muudatusettepanekud, millega muuhulgas soovitakse apteekri lähtetoetuse taotlemise tingimusi paindlikumaks muuta. Muudatuse eesmärk on motiveerida proviisoreid või farmatseute asuma tööle Eesti piirkondades, kuhu proviisorite ja farmatseutide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.