Sa oled siin

Alkoholi müügipiirangud tulevad sõltlastele appi

veepudel
Tervise Arengu Instituudi hinnangul on Eestis ligi kolmandik täiskasvanud elanikkonnast alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses.

Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga.

„Toote asukoht müügisaalis mõjutab oluliselt selle läbimüüki. Alkoholisõltlastel võib ainuüksi tuttava alkohoolse toote nägemine põhjustada tungi alkoholi juua. Seetõttu on oluline muuta alkohol poodides silmaga vähem nähtavaks, et just eriti alkoholitarvitamise häirega inimesed saaksid poes käia nii, et neid ei suunataks esmatarbekaupade ostmisel alkoholiriiulite vahelt läbi,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht. „Muudatused puudutavad kõiki Eestis alkoholi jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid. Suur osa suurematest kauplustest on praeguseks vajalikud ümberkorraldused teinud, teistel on selleks veel mõned kuud aega.“

Riigikogu võttis 2017. aasta lõpul vastu alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud. Muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav.

Tervise Arengu Instituudi hinnangul on Eestis ligi kolmandik täiskasvanud elanikkonnast alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses.

Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangute eesmärk on vähendada alkoholi tarbima kallutavate tegurite mõju just haavatavamatele gruppidele: alaealised, noored, lastega pered, alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega inimesed.

Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades. Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.

„Selleks, et vähendada alkoholi liigtarbimist ja kahjusid on vaja jätkata tervikliku alkoholipoliitika elluviimist, st järjepidevate tegevustega kõigis kümnes valdkonnas, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutavad. Kahjude vähendamiseks on eriti kuluefektiivsed meetmed need, mis mõjutavad alkoholi hinda, kättesaadavust ja reklaami,” lisas Triinu Täht.

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Veel uudiseid samal teemal

küsitlus
26.11.2020|Sotsiaalministeerium

Küsitlus: Maskikandjate osakaal kasvas novembri keskpaigaks võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda

Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. Elanike toetus viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega jätkamiseks on kõrge, meetmete karmistamist toetavate inimeste osakaal suureneb. Novembri keskpaigaks kasvas maskikandjate osakaal võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda (25% → 62%), valmisolek COVID-19 vastu vaktsineerida püsib 60% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel novembri keskel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

tervishoid
25.11.2020

Minister Kiik: Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna, 25. novembril Arenguseire Keskuse raporti „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ esitlusel.