Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Analüüs: tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

tervishoiu rahastamine
"Valminud analüüs näitab selgelt, et tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabineti liikmetele sotsiaalministeeriumi analüüsi  ja ettepanekuid tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks. Arutelu vajalike lahenduste ja Haigekassa rahastamise jätkusuutlikkuse üle jätkub.

„Eestis on efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid murekohaks on pikad ravijärjekorrad ning ravikindlustamata inimeste suur osakaal. Valminud analüüs näitab selgelt, et tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust.“

Osakaaluna sisemajanduse koguproduktist panustab Eesti tervishoiule 6,7%, Euroopa Liidus keskmiselt panustatakse 9,6%. Eestis on ka avaliku sektori kuludes tervishoiu osakaal madalam (13%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (15%).

Inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel on Eestis kõrge 24% tervishoiu kogukuludest. WHO soovitab hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15% tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus omaosalus põhjustab inimeste vaesumist või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi. Samas on Eestis ka suur osa elanikkonnast ravikindlustusega katmata (5-6%) või ei olda ravikindlustusega kaetud püsivalt.

„Järjestikused valitsused on teinud nii möödunud aastatel kui tänavu mitmeid olulisi otsuseid, et suunata tervishoidu lisaraha. Samas on teada, et praeguse mudeliga ei suuda me tagada pikemas plaanis ravikindlustuseks piisavalt tulusid. Eriti hästi ilmestab seda COVID-19 kriisiga kaasnev tööhõive langus ja sellest tulenev maksutulu vähenemine,“  ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Sotsiaalmaksu laekumise langus vähendab koheselt ka ravikindlustuse tulusid. Kuna raviteenuste mahu kärpimine pole mõeldav, tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida ongi teinud nii praegune kui eelmine valitsus.“

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on riik järjepidevalt otsinud lahendusi tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Valminud analüüsis pakutakse tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks neli võimalikku lahendust:

  • püsiva riigipoolse eraldise maksmine haigekassa eelarve puudujäägi katmiseks, mis aitaks tagada, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei halvene, kuid ei vähenda haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest ega tooks muutusi töötajate kindlustuskaitses;
  • riigipoolne eraldis haigekassa eelarvesse alla 19-aastaste eest, mis vähendaks haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest, kuid ei tooks muutusi töötajate kindlustuskaitses;
  • inimeste deklareeritud tuludelt sihtotstarbelise maksu suunamine haigekassa eelarvesse, millega lisanduks ca 45 000 uut ravikindlustusmakse maksjat ning muude tululiikide (intressitulu, üüritulu, muu renditulu, dividenditulu ja litsentsitasud) maksustamisest hinnanguliselt üle 160 miljoni euro. Pakutud lahenduse puhul laieneks kindlustuskaitse kõigile, kes Eestis tulu saavad;
  • haigushüvitiste väljaviimine haigekassa eelarvest, millega vabaneks haigekassa eelarves 2021. aastal ca 86 miljonit eurot. Samas ei lahendaks see haigekassa eelarve sõltuvust majandustsüklitest ega haigushüvitiste süsteemset probleemi seoses muutuvate töövormidega ning ei tooks muutusi töötajate kindlustuskaitses.

Analüüsist järeldub, et rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik erinevate kirjeldatud lahendusvõimaluste kombinatsioon. Samas on kõigi nimetatud alternatiivide puhul samuti oluline, et lisanduv raha suunataks tervishoiusüsteemi eesmärgistatult. „Lisanduv raha peab aitama parandada inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele, suurendama kindlustusega kaitstute arvu ja  kindlustuskaitse püsivust ning vähendama omaosalust tervishoiuteenuste tarbimisel,“ ütles minister Kiik. „Nii parandame arstiabi ja vajalike terviseteenuste kättesaadavust kogu elanikkonnale.“

Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna 24. jaanuaril sõlmitud koalitsioonileping näeb tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ette inimkeskse tervishoiureformi algatamise, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist. Samuti võeti eesmärgiks arendada edasi solidaarset tervishoiumudelit ning suunata tervishoidu vajalikku lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks. Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis võeti ülesandeks esitada ettepanekud tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

27.09.2021

Täna toimuvad vaktsineerimise infotunnid

​Esmaspäeval, 27. septembril toimuvad COVID-19 vastu vaktsineerimise infotunnid kõigile huvilistele. Kell 14.00- 15.00 saab infotundi jälgida ETV+ kanalil ning rus.postimees.ee ning rus.delfi.ee kaudu vene keeles ja kell 16.00-17.00 ETV kanalil ning ERR-i, Delfi, Postimehe ja Õhtulehe veebis.

Tallinna Haigla
27.09.2021|Sotsiaalministeerium

Tallinna Haigla rajamine sai Euroopa Komisjoni põhimõttelise heakskiidu

Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sh Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses. Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu toel on plaanis Eesti riigi ja Tallinna linna koostöös rajada seniste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate asemele 2027. aastaks Tallinnasse Lauluväljaku lähistele uus kaasaegne meditsiinilinnak.