Sa oled siin

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.

Töötajate vaimse tervise häired on Eestis teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

„Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nii-öelda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval töökeskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks võivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja töölt puudumine, mis võib omakorda lõppeda töölt lahkumisega. See kõik mõjutab otseselt ettevõtte või organisatsiooni käekäiku ning inimese töö- ja eraelu,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik ja lisas: „töötajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja  psühholoogilisi väljakutseid esitavate olukordadega, mistõttu on psühholoogiline ja sotsiaalne töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid tööohutusega seotud teemasid.“

Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk või ebaregulaarne tööaeg (22,6%) ja hirm kaotada töö (26%). Peamised raskused psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt rääkida, töötajate ja juhtkonna vähene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.

Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on aga stress, mida  põhjustavad ülemäärane töökoormus ja töötempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, töö iseloom, töökeskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.


Analüüs toob välja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. Näiteks on oluline, et riik abistaks tööandjaid vaimse töökeskkonna hindamisel ning tõhustaks asjakohast järelevalvet ja nõustamist. Analüüsis on tööandjate abistamiseks koostatud ka näitlik töökeskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on töötaja tervisekontrolli tõhustamine ja praktilise teabe ning koolituste võimaldamine nii töötajatele kui tööandjatele.

 

Analüüs on leitav siit (PDF).

Teemat arutatakse ka Arvamusfestivalil laupäeval Tuleviku töö alal.

Veel uudiseid samal teemal

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
26.10.2020

Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesmärk on, et palga ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest.

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.