Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.

Töötajate vaimse tervise häired on Eestis teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

„Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nii-öelda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval töökeskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks võivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja töölt puudumine, mis võib omakorda lõppeda töölt lahkumisega. See kõik mõjutab otseselt ettevõtte või organisatsiooni käekäiku ning inimese töö- ja eraelu,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik ja lisas: „töötajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja  psühholoogilisi väljakutseid esitavate olukordadega, mistõttu on psühholoogiline ja sotsiaalne töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid tööohutusega seotud teemasid.“

Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk või ebaregulaarne tööaeg (22,6%) ja hirm kaotada töö (26%). Peamised raskused psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt rääkida, töötajate ja juhtkonna vähene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.

Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on aga stress, mida  põhjustavad ülemäärane töökoormus ja töötempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, töö iseloom, töökeskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.


Analüüs toob välja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. Näiteks on oluline, et riik abistaks tööandjaid vaimse töökeskkonna hindamisel ning tõhustaks asjakohast järelevalvet ja nõustamist. Analüüsis on tööandjate abistamiseks koostatud ka näitlik töökeskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on töötaja tervisekontrolli tõhustamine ja praktilise teabe ning koolituste võimaldamine nii töötajatele kui tööandjatele.

 

Analüüs on leitav siit (PDF).

Teemat arutatakse ka Arvamusfestivalil laupäeval Tuleviku töö alal.

Veel uudiseid samal teemal

„Riik panustab erinevate asutuste koostöös igapäevaselt sellesse, et abivajajad teaksid, kuhu pöörduda ja saaksid kiiremas korras abi. See süsteem peab veelgi tõhusamaks muutuma,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo, Lauri, Jaani ja Liimets: naistevastane vägivald mõjutab tugevalt ka lapsi ja lähedasi

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, millega juhitakse tähelepanu vägivalla kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning selle vähendamisele ja ennetamisele.

„Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
25.11.2021

Riisalo erakorralise pensionitõusu eelnõu esimesel lugemisel: ka vanemas eas peab säilima isiklik otsustusvabadus

Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai eile riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu. Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmine vanaduspensioni tõusu tänasega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.