Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Balti terviseministrid soovivad erakorralistel juhtudel vaktsiinitarnete ettepoole toomist

COVID-19 vaktsiinid
"Meie ettepanek on luua erakorralisteks juhtudeks läbipaistev mehhanism, mis võimaldaks teatud riikidele vajadusel vaktsiinitarneid ettepoole tuua," ütles minister Tanel Kiik.

Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Arūnas Dulkys ja Daniels Pavļuts saatsid Euroopa Liidu tervisevolinikule Stella Kyriakidesele ühispöördumise ettepanekuga luua erakorralisteks juhtudeks läbipaistev mehhanism, mis võimaldaks teatud riikidele vajadusel vaktsiinitarneid ettepoole tuua. 
 
„Meie ettepanek on luua erakorraliste juhtumite korral kiireks reageerimiseks selged ja läbipaistvad kriteeriumid vaktsiinitarnete ümberjaotamiseks, mis võtaksid arvesse nii vaktsiinide kättesaadavust, vaktsineerimise määra, nakatumise määra, suremust kui ka uute viirusetüvede levikut liikmesriigis,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Ettepanek hõlmab ka võimalust kohandada tarnitavaid vaktsiinikoguseid juhul, kui mõnel riigil peaks tekkima suurem vaktsiinide laojääk, iseäranis olukordades, kus tekib oht vaktsiinide aegumiseks.“ 
 
Euroopa Liidu ühishankes on vaktsiinikoguste jagamisel võetud aluseks elanikkonna põhine pro rata vaktsiinide jaotus. Kui Euroopa Liidu ühislepingus osalevad riigid ei lepi eelostulepingu sõlmimise järgselt kokku muud jaotust, siis jaotatakse vaktsiinidoosid proportsionaalselt eelostulepingus osalevate riikide elanike arvule. Eesti osakaaluks on pro rata alusel 0,3% lepingus ette nähtud kogumahust. 

Minister Kiige sõnul hindab Eesti kõrgelt Euroopa Komisjoni panust tootjatega läbirääkimiste pidamisel ja Euroopa Liidu ühiste eelostulepingute sõlmimisel, samuti pingutusi, mis on tehtud vaktsiinide tootmisvõimekuse suurendamiseks Euroopas. „Balti riikide ettepaneku kohaselt jääks vaktsiinide jaotus Euroopa Liidus pro rata alusel pikemas plaanis endiselt paika, küsimus on ennekõike tarnegraafikute kohandamises, et aidata riike erakorralistel juhtudel,“ lisas minister Kiik.

Balti terviseministrite ettepanekut arutatakse liikmesriikide esindajatest koosnevas Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishanke juhtrühmas.
 
Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac. Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 5 229 362 doosi vaktsiini 2 764 681 inimese jaoks.
 
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

27.09.2021

Täna toimuvad vaktsineerimise infotunnid

​Esmaspäeval, 27. septembril toimuvad COVID-19 vastu vaktsineerimise infotunnid kõigile huvilistele. Kell 14.00- 15.00 saab infotundi jälgida ETV+ kanalil ning rus.postimees.ee ning rus.delfi.ee kaudu vene keeles ja kell 16.00-17.00 ETV kanalil ning ERR-i, Delfi, Postimehe ja Õhtulehe veebis.

Tallinna Haigla
27.09.2021|Sotsiaalministeerium

Tallinna Haigla rajamine sai Euroopa Komisjoni põhimõttelise heakskiidu

Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sh Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses. Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu toel on plaanis Eesti riigi ja Tallinna linna koostöös rajada seniste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate asemele 2027. aastaks Tallinnasse Lauluväljaku lähistele uus kaasaegne meditsiinilinnak.