Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39aastastele

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.

Vähemalt 30aastased inimesed saavad COVID-19 vastu vaktsineerimiseks digiregistratuuris aega broneerima hakata alates laupäevast, 15. maist.

Esmaspäeva, 17. mai õhtul kell 19 avaneb digiregistratuuris broneerimisvõimalus  kõigile alates vanusest 16 eluaastat.

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.

Esmaspäeval avatakse COVID-19 vaktsineerimisvõimalus pärast tööpäeva lõppu seetõttu, et sel päeval kinnitavad tootjad vaktsiinide tarnegraafikud, mis võimaldavadki õhtul avada uued vaktsineerimisajad juunikuusse. „Soovime koormust digiregistratuurile vähendada päevasel ajal, mil seda rakendust kasutavad paljud inimesed ka muudel eesmärkidel peale vaktsineerimiseks aja broneerimise,“ lisas Seer.

„Kindlasti on nii laupäeval kui ka esmaspäeva õhtul-teisipäeval taas oodata digiregistratuuris järjekordi, sest inimeste huvi vaktsineerimise vastu on suur,“ ütles Seer. „Eilne kogemus 40+ vanuserühmale broneerimise võimaldamisega näitas aga, et kui mõned tipptunnid välja arvata, siis aeg, mis inimesel tuleb digiregistratuuri sisse logimiseks oodata, on alla tunni. Ja õhtul ning järgmisel päeval sai juba rahulikult vaktsineerimiseks aega valida ilma igasuguse järjekorrata.“ Keskmine ootejärjekord oli neljapäeval 30 minutit, pikim 104 minutit.

Et koormust digiregistratuurile vähendada, paluvad vaktsineerimise korraldajad arvestada, et neil inimestel, kes on juba esimese doosiga vaktsineeritud, ei tule enam uut aega broneerida. Neile on teise kaitsesüsti tegemise aeg juba antud esimese doosi vaktsineerija juures. Ka neil, kes on koroonaviirust juba põdenud, pole samuti põhjust kiirustada – soovituslik on vaktsineerida ühe doosiga mitte varem kui 6 kuud pärast tervenemist.

Uued vaktsiinitarned saabuvad Eestisse iga nädal ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi COVID-19 vaktsiini.

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 391 119 inimest, mis on 36,42 protsenti täisealisest elanikkonnast. 

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Ametliku info COVID-19 vaktsineerimise kohta leiab veebilehelt www.vaktsineeri.ee 

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.