Sa oled siin

Eeldatav eluiga Eestis kasvab

Eestis on eeldatava eluea kasv olnud kolm korda kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt, oodatav eluiga jõudis 2014. aastaks meestel 72,3 ja naistel 81,5 aastani. Keskmine oodatav eluiga on kasvanud peamiselt seetõttu, et vähenenud on õnnetusjuhtumite, traumade ja narko- ning alkoholimürgistuste arv.

Siiski on oodatav eluiga sünnimomendil täna veel Eesti meestel viis ja naistel 1,6 eluaastat Euroopa keskmisest madalam. Samuti on pidurdunud tervena elatud eluea lühenemine, vähenenud pikaajaliste töötute osatähtsus ja paranenud laste tervisekäitumisega seotud näitajad. See selgub Sotsiaalministeeriumis koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 tulemusaruandest 2013.–2014 (PDF). aasta kohta. Rahvastiku tervise arengukava eesmärgiks on seatud tervena elatud eluea pikenemine Eestis aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmise eeldatava eluea tõus meestel 75 ja naistel 84 eluaastani.

Aastatel 2006 – 2009 pikenes tervena elatud eluiga väga kiiresti - nii meestel kui naistel üle viie  aasta. Viimastel aastatel  on tervena elatud aastad püsinud meestel stabiilselt 53 ja naistel 57 eluaasta juures. HIV-sse haigestumine, joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv, alla 65-aastaste suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse ja igapäevasuitsetajate osakaal on võrreldes 2012. aastaga veidi vähenenud.

Kasvanud on regulaarse liikumisharrastusega inimeste arv. Möödunud aastal tegeles vähemalt kaks korda nädalas sportliku harrastusega 37% elanikest – naised pisut enam kui mehed.

Laste tervisekäitumisega seotud näitajad on veidi paranenud, alkoholi mittetarvitanud õpilaste osakaal on kasvanud ja tubaka ning alkoholi esmakordne tarvitamine noorte poolt on lükkunud hilisemasse aega. Samuti väheneb õpilaste seas igapäevasuitsetajate osakaal. Kui 2009/2010. õppeaastal oli alkoholi esmakordselt proovinud 13-aastaselt või nooremalt 62% õpilastest, siis 2013/2014. aastal oli see näitaja 49%. Seega ennetustegevus on noorte seas olnud tulemuslik.

Riikliku alkoholipoliitika eesmärk on viia Eestis alkoholitarbimine alla 8 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas. Absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta aastas vähenes 2009. aastani, 2011. aastast on see taas suurenenud. 2013. aastal tarbiti 10 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta aastas.

Tubakapoliitika riiklik eesmärk on vähendada 2025. aastaks igapäevasuitsetajate ja juhusuitsetajate osakaalu rahvastikust 24 protsendini. 2014. aastaks oli igapäevasuitsetajate osakaal 22,1% ja kogu suitsetajate osakaal 29,4% elanikkonnast. Suitsetajate osakaal on langenud 4,6 % võrra.

Sotsiaalministeerium esitab igal aastal valitsusele rahvastiku tervise arengukava täitmise aruande. Rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteesse kuuluvad lisaks Sotsiaalministeeriumile Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigikantselei, Riigikogu fraktsioonide, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Tööinspektsiooni, Eesti Haiglate Liidu, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad.