Sa oled siin

Eesti osaleb AstraZenecaga sõlmitud lepingus COVID-19 vaktsiini soetamiseks

vaktsiin
Euroopa Komisjonil on COVID-19 vaktsiini soetamiseks lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Sanofi-GSK, Johnson&Johnson, CureVac ja Moderna.

Euroopa Komisjon sõlmis täna, 27. augustil ravimifirmaga AstraZeneca eelostulepingu COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kui AstraZeneca vaktsiin saab müügiloa, on selle lepingu alusel võimalik vaktsiini saada ka Eestil. Eestile eraldatav täpne vaktsiinikogus selgub lähikuudel.

„Euroopa Komisjoni juhtimisel on Euroopa Liidu liikmesriikide COVID-19 vaktsiini ühishanked jõudnud faasi, kus esimese vaktsiinitootjaga – AstraZenecaga – on eelostuleping sõlmitud,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kuna vaktsiinid on alles väljatöötamisel ja praeguseks ei ole teada, millal need turule jõuavad ning milline on konkreetsete vaktsiinide efektiivsus, siis riskide maandamiseks kaalume kindlasti ka teiste vaktsiinitootjatega sõlmitavate eelostulepingutega ühinemist.“

Eesti ühines AstraZeneca eelostulepinguga, mille sõlmis tootjaga Euroopa Komisjon liikmesriikide nimel. Eesti on taotlenud eelostulepingu raames 1 330 000 vaktsiinidoosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Euroopa Komisjon koostab 30 päeva jooksul jaotuskava, mille alusel vaktsiinikogused liikmesriikidele eraldatakse. AstraZeneca loodab tuua vaktsiini turule 2020. aasta lõpuks.

„Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, alustades esmajärjekorras riskirühmade vaktsineerimisega. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Kuigi vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine toimub kiirendatud korras, on esmatähtis loomulikult nende kvaliteet ja ohutus. Selleks on Euroopa Liidus kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid ja protsessid, mis tuleb läbida enne vaktsiini turule jõudmist.“

Terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on AstraZeneca väljatöötatava vaktsiini kliiniliste uuringute esimesed tulemused nii efektiivsuse kui ohutuse osas lootustandvad. „Tänase teadmise kohaselt ei kesta alati COVID-19 läbipõdemise järgne immuunsus kaua ehk antikehade tase võib mingi aja pärast langeda. See tähendab, et COVID-19 läbipõdenud inimene võib mingi aja pärast uuesti nakatuda,“ ütles Irina Filippova. „Vaktsiini väljatöötamisel püütakse saavutada, et vaktsineerimisjärgne immuunsus oleks stabiilsem ja pikaajalisem, kui läbipõdemise järgne ning vaktsiin oleks seejuures maksimaalselt ohutu. AstraZeneca vaktsiini kliiniliste uuringute 3. faas veel kestab. Selle käigus uuritakse ka vaktsineerimisjärgse immuunsuse stabiilsust ja pikaajalisust.“

Euroopa Komisjonil on COVID-19 vaktsiini soetamiseks lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Sanofi-GSK, Johnson&Johnson, CureVac ja Moderna.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
28.02.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

COVID-19
27.02.2021|Sotsiaalministeerium

Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.