Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Eesti sõlmis uue koostööleppe Maailma Terviseorganisatsiooniga

allkirjastamine
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertabi olnud suureks toeks tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamisel.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaaldirektor Dr Hans Henri P. Kluge allkirjastasid täna Eesti ja WHO vahelise koostöölepingu aastateks 2020-2021. Lähiaja prioriteetsed koostöövaldkonnad on tervisesüsteemi tugevdamine, haiguste ennetamine, vaimse tervise edendamine ja ravimite kättesaadavuse parandamine.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertabi olnud suureks toeks tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamisel. „Järgmiseks kaheks aastaks sõlmitud koostöölepingus on olulisemateks teemadeks aasta lõpuks valmiva vaimse tervise rohelise raamatu ning toitumise ja liikumise rohelise raamatu tegevuste elluviimine. Samuti soovime jätkata Maailma Terviseorganisatsiooniga koostööd Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse valikute analüüsimisel ja ravimipoliitika kujundamisel,“ ütles minister Tanel Kiik. „COVID-19 pandeemia õppetundidele tuginedes tuleb meil vaadata kriitiliselt üle ja kaasajastada tervishoiualasteks hädaolukordadeks valmisoleku süsteemid ning pöörata tähelepanu laste vaktsineerimisega hõlmatuse parandamisele.“

Samuti on käivitatud Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti koostöö e-tervise ja innovatsiooni valdkonnas, et aidata kaasa digitaalsete terviseandmete piiriülesele vahetamisele.

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaaldirektor dr Hans Kluge sõnul jätkub senine tõhus koostöö WHO ja Eesti vahel. „Tervisesüsteemid on COVID-19 kriisis pidanud äärmiselt kiirelt reageerima muutunud oludele ja elanike vajadustele. Tugeva tervisesüsteemi olulisus peaks olema nüüdseks kõigi jaoks vaieldamatult selge,“ ütles dr Hans Kluge. „Lubame jätkuvalt panustada Eesti tervisesüsteemi tugevdamisse ja terviseprobleemide lahendamisse nii sisulise ekspertabi ja koostööprojektide kui teiste riikide kogemuste ja tõenduspõhise teabe vahendamise abil.“

Sotsiaalministeeriumi ja WHO koostööleping sõlmitakse regulaarselt kaheks aastaks. Täna allkirjastatud leppe prioriteetsed koostöövaldkonnad on tervisesüsteemi tugevdamine, nakkushaiguste ennetuse tõhustamine, mittenakkuslike haiguste ennetamine, sh vaimse tervise ja tervislike eluviiside edendamine, tõenduspõhiste otsuste toetamine, tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavuse parandamine ning esmatasandi tervishoiu tugevdamine.

Lisaks allkirjastasid Eesti peaminister Jüri Ratas ja Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus 5. oktoobril ühiste kavatsuste protokolli, mille raames on kavas teha koostööd e-tervise ja innovatsiooni valdkonnas.

Lisainfo:

  • Eesti ühines Maailma Terviseorganisatsiooniga 1993. aasta märtsis. Eesti ja WHO koostöö aluseks on 1994. aastal sõlmitud nõustamiskoostöö leping.
  • Konkreetsed koostöövaldkonnad sätestatakse WHO Euroopa Regionaalkontori ja sotsiaalministeeriumi vahelise kaheaastase koostöölepinguga. WHO peakorter asub Genfis ja regionaalkontor Kopenhaagenis.
  • WHO esindus Eestis vahendab WHO ja Eesti riigi vahel informatsiooni, kogemusi ning eksperte.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

vaktsineerimistõend
19.01.2022|Sotsiaalministeerium

Veebruaris vajab pikendamist ligi 75 000 vaktsineerimistõendit

Veebruari jooksul vajab vaktsineerimistõend TEHIKu andmetel pikendamist ligikaudu 75 000 inimesel, kel viimasest vaktsineerimisest on möödas enam kui 270 päeva. Enda tervise kaitsmiseks ja tõendi pikendamiseks tuleks teha tõhustusdoos ning luua patsiendiportaalis digilugu.ee uus vaktsineerimistõend.

COVID kulud
14.01.2022|Sotsiaalministeerium

Haigekassa reservkapitalist eraldatakse 29,06 miljonit COVID-19 kuludeks

Haigekassa nõukogu otsustas tänasel korralisel istungil teha valitsusele ettepaneku võtta kasutusele haigekassa reservkapitalist 29,06 miljonit eurot. Sellest 25,5 miljonit eurot suunatakse tervishoiuteenuse osutajatele COVID-19 haiguse ravikulude katteks ning COVID patsientidega töötavate tervishoiutöötajate kõrgema töötasu maksmiseks. Ülejäänud 3,56 miljonit eurot kasutatakse COVID-19 ravimite ostmiseks.