Sa oled siin

Eesti ühineb Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini eelostulepinguga

vaktsiin

Valitsusliikmed andsid tänasel istungil heakskiidu Eesti ühinemisele vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Eesti soetab Pfizer/BioNTech vaktsiini lepinguga meile ettenähtud maksimaalses mahus ehk 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

„Ühelgi COVID-19 vaktsiinil ei ole seni Euroopa Liidus müügiluba. Seetõttu on meil riskide hajutamiseks mõistlik ühineda mitme erineva vaktsiinitootja eelostulepinguga, et COVID-19 vaktsiinid jõuaksid Eesti elanikeni võimalikult kiiresti,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Lisaks ravimifirmadega AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica NV sõlmitud lepingutele ühineme ka Pfizer/BioNTech lepinguga. Lepingu alusel on meil võimalik soetada vaktsiini umbes 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse. “

Pfizer/BioNTech vaktsiin on välja töötatud mRNA tehnoloogial ning esitatud hindamiseks Euroopa Ravimiametisse. Eksperdid hindavad tõenäoliseks, et Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiin võib olla esimeste seas, mille kohta laekub piisavalt andmeid uuringutest, et hinnata, kas on võimalik välja anda müügiluba Euroopa Liidus.

„Pfizer/BioNTech vaktsiini puhul on kõige keerukam tootja nõutud madalate temperatuuride tagamine vaktsiini hoiustamisel ja transpordil. Arvestame nende nõuetega vaktsineerimise korralduse ettevalmistamisel,“ ütles minister Tanel Kiik.

Euroopa Komisjonil on lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Curevac, Moderna ja Novavax. AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica lepingutega ühinesid kõik EL riigid, nende hulgas ka Eesti. Komisjoni eesmärk on, et riskide maandamiseks oleks eelostulepingutega kaetud erinevatel tehnoloogiatel arendatavad vaktsiinid ja mitmed vaktsiinitootjad.

„Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, võimaldades vaktsineerimist esmajärjekorras riskirühmadele. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada tasuta kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Kuigi vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine toimub kiirendatud korras, ei tehta järeleandmisi vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse arvel. Euroopa Liidus on kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid ja protsessid, mis tuleb läbida enne vaktsiini turule jõudmist.“

AstraZeneca ja BioNTech/Pfizer on lubanud vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica NV (Johnson&Johnson), Curevac, Moderna ja Novavax 2021. aasta esimeses pooles. Sanofi on lubanud vaktsiini turule tuua 2021. aasta lõpuks. Tegelik turule jõudmise aeg sõltub käimasolevate ravimiuuringute tulemustest.

Vaktsiinide hinda ja lepingute maksumust ei ole võimalik avaldada. Eestile tekib maksekohustus alles siis, kui vaktsiin on turule toodud ja Eestisse tarnitud.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

küsitlus
26.11.2020|Sotsiaalministeerium

Küsitlus: Maskikandjate osakaal kasvas novembri keskpaigaks võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda

Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. Elanike toetus viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega jätkamiseks on kõrge, meetmete karmistamist toetavate inimeste osakaal suureneb. Novembri keskpaigaks kasvas maskikandjate osakaal võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda (25% → 62%), valmisolek COVID-19 vastu vaktsineerida püsib 60% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel novembri keskel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

tervishoid
25.11.2020

Minister Kiik: Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna, 25. novembril Arenguseire Keskuse raporti „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ esitlusel.