Sa oled siin

Eestis on peatselt maailma kõige paindlikum vanemapuhkuste süsteem

"Kui meie vanemapuhkus on juba praegu üks maailma kõige heldemaid, siis peatselt on ta ka kõige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuvõimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
"Kui meie vanemapuhkus on juba praegu üks maailma kõige heldemaid, siis peatselt on ta ka kõige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuvõimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Riigikogu võttis täna vastu veelgi paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused. Luuakse ühtne vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, millest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. Edaspidi saavad ema ja isa olla kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist.

„Oleme etappide kaupa kaasajastamas vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi, sest selleks, et sünniks rohkem lapsi, peab ka perepoliitika käima ajaga kaasas ja võimaldama vanematele stabiilsust ning samal ajal ka paindlikkust. Kui meie vanemapuhkus on juba praegu üks maailma kõige heldemaid, siis peatselt on ta ka kõige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuvõimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Koos eelmise aasta detsembris vastu võetud muudatustega saab iga pere kasutada edaspidi vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib.“

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kavandatud muudatused (jõustuvad 01.04.2022):

  • Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ning emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.
  • Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui juba jõustunud muudatustega anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kalendrikuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. See tähendab, et vanemahüvitist on võimalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemahüvitise kogusumma sellest ei muutu. Erinevaid võimalusi on palju, näiteks saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja võtta vanemahüvitist välja osaliselt. Samuti saab näiteks iga kuu välja võtta pool vanemahüvitisest, pikendades seega hüvitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  • Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses olla vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist samal ajal. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said hüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.
  • Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõigil vanemliku hooleta laste lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kuue kuu jooksul peale lapsendamist või hoolduspere vanema lepingu sõlmimist. Lapsendajapuhkust ja vanemahüvitist saab kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud hoolduspere vanematele.
  • Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada iga alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust. Puhkust saab võtta alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni ning seda on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse ühiste puhkusepäevade kasutamisega seotud erimeelsused, kuna mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.

Mullu detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul (jõustuvad 1.07.2020); vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel,  lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustuvad 1.09.2019); vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine muudeti paindlikumaks ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral makstakse vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni 1000 eurot kuus (jõustusid 1.03.2018)

17.10.2018

Veel uudiseid samal teemal

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%).
05.02.2019|Sotsiaalministeerium

UURING: Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest sageli kellelegi rääkida

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%). Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.

„Mida paremini oskavad vanemad erinevate olukordadega toime tulla, seda õnnelikumad ja tervemad on lapsed. Vanemlusprogrammides osalenud lapsevanemate kogemused näitavad, et peredes on vähenenud stressitase, paranenud omavahelised suhted ning lastel on vähem probleeme ka igapäevaelus. Julgustan kõiki vanemaid infot otsima ja nõu küsima, näiteks leiab kasulikku infot veebilehelt tarkvanem.ee, “ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
02.11.2018|Sotsiaalministeerium

UURING: Üle poole lapsevanematest soovib laste kasvatamise kohta rohkem nõu ja abi

Veidi üle poole ehk 53% Eesti lapsevanematest on tundnud, et vajaksid lapsevanemana nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda või pole söandanud seda küsida, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud lapse õiguste ja vanemluse uuringust.