Sa oled siin

Eestisse lähetatud töötajate töötingimused paranevad

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, millega kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Foto: Pexels.com
Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, millega kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Foto: Pexels.com

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, millega kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tuleb tagada ning kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille järgi tuleb kohaldada Eestisse lähetatud töötajale kogu Eesti tööõigust peale 12 või 18 kuud Eestis töötamist. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis reguleerib lähetatud töötajate töötingimusi.

„Euroopa Liidu siseselt tööjõu vaba liikumise soodustamiseks on oluline, et Eestisse teistest liikmesriikidest lähetatud töötajaid koheldaks võrdväärselt meie oma inimestega. Soovime, et tegevusaladel, mis vajavad riigisisese tööjõu nappuse tõttu abi kas lühiajalise renditööjõu näol või spetsialistide panust veidi pikemat aega, oleks võimalik teha tööd väärikatel tingimustel ning neile makstaks õiglast töötasu,“ selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Olulise muudatusena tuleb töötasu alammäära asemel edaspidi töötajale tagada töötasu mis võib koosneda näiteks töötasu alammäärast ning lisatasust öötöö ja riigipühal töötamise eest, samuti tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud. Teise olulise muudatusena kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille järgi tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. Eelnõuga kaotatakse piirang, mille järgi saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Oluline on see, et tellija tegutseks Eestis.

Lähetatud töötaja on Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist Eestisse lähetatud isik, kes tavaliselt töötab neis riikides töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Eestisse lähetatud töötajate arv suureneb: aastal 2017 esitati Tööinspektsioonile 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta, 2018. aastal esitati 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on Tööinspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta. 2019. aasta andmete alusel on kõige rohkem lähetatud töötajaid pärit Lätist (597 töötajat), Suurbritanniast ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist (444 töötajat), Poolast (437 töötajat) ja Leedust (309 töötajat). 

Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Ülejäänud tegevusaladel töötab lähetatud töötajaid vähem: veidi üle kümnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, kümnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea kümnendik elektrienergia tegevusalal. Tööinspektsiooni statistika näitab, et kõige rohkem lähetatakse töötajaid 2–90 päevaks.

Veel uudiseid samal teemal

„Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist ning Euroopa Liidu algatuste koordineerimist selles küsimuses. Palkade läbipaistvus avaldab positiivset mõju töötajate rahuolule, organisatsiooni mainele, sellega kaasneb personali voolavuse vähenemine ning motivatsiooni ja tootlikkuse tõus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, võrdse ja võrdväärse t
04.06.2020

Tanel Kiik: peame oluliseks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist

Täna kinnitas Vabariigi Valitsus seisukohad vastamaks Euroopa Komisjoni palkade läbipaistvuse suurendamise konsultatsioonile, mille eesmärk on selgitada välja tõhusaimad võimalused naiste ja meeste võrdse palga põhimõtte tagamiseks.

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostööna hakatakse pakkuma töövahendust neile lühiajalistele välismaalastest töötajatele, kes on kaotanud töö, et viia paindlikumalt kokku tööjõu pakkumine ja hooajalise tööjõu vajadus.
01.06.2020

Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust

Alates tänasest on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.