Sa oled siin

Eestisse lähetatud töötajate töötingimused paranevad

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, millega kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Foto: Pexels.com
Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, millega kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Foto: Pexels.com

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseelnõu, millega kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tuleb tagada ning kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille järgi tuleb kohaldada Eestisse lähetatud töötajale kogu Eesti tööõigust peale 12 või 18 kuud Eestis töötamist. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis reguleerib lähetatud töötajate töötingimusi.

„Euroopa Liidu siseselt tööjõu vaba liikumise soodustamiseks on oluline, et Eestisse teistest liikmesriikidest lähetatud töötajaid koheldaks võrdväärselt meie oma inimestega. Soovime, et tegevusaladel, mis vajavad riigisisese tööjõu nappuse tõttu abi kas lühiajalise renditööjõu näol või spetsialistide panust veidi pikemat aega, oleks võimalik teha tööd väärikatel tingimustel ning neile makstaks õiglast töötasu,“ selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Olulise muudatusena tuleb töötasu alammäära asemel edaspidi töötajale tagada töötasu mis võib koosneda näiteks töötasu alammäärast ning lisatasust öötöö ja riigipühal töötamise eest, samuti tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud. Teise olulise muudatusena kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille järgi tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. Eelnõuga kaotatakse piirang, mille järgi saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Oluline on see, et tellija tegutseks Eestis.

Lähetatud töötaja on Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist Eestisse lähetatud isik, kes tavaliselt töötab neis riikides töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Eestisse lähetatud töötajate arv suureneb: aastal 2017 esitati Tööinspektsioonile 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta, 2018. aastal esitati 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on Tööinspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta. 2019. aasta andmete alusel on kõige rohkem lähetatud töötajaid pärit Lätist (597 töötajat), Suurbritanniast ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist (444 töötajat), Poolast (437 töötajat) ja Leedust (309 töötajat). 

Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Ülejäänud tegevusaladel töötab lähetatud töötajaid vähem: veidi üle kümnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, kümnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea kümnendik elektrienergia tegevusalal. Tööinspektsiooni statistika näitab, et kõige rohkem lähetatakse töötajaid 2–90 päevaks.

Veel uudiseid samal teemal

 „Vaktsineerimine pakub vajalikku kaitset ja võimalust naasta kiiremini tavapärase töökorralduse juurde ja kutsun üles tegema ettevalmistusi vaktsineerimiseks, juhindudes selleks antavatest suunistest ning panustades, et kõik hoolekandeasutuste töötajad ning elanikud kasutavad võimalust vaktsineerimiseks," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
13.01.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium arutas omavalitsustega COVID-19 olukorda ja vaktsineerimise plaani

Tänasel sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel KOV juhtide ja sotsiaalosakondade juhatajatega arutati COVID-19 olukorda hoolekandeasutustes ning sotsiaalkindlustusamet ja terviseamet andsid ülevaate toest COVID-19 ennetamisel hoolekandeasutustes. Sotsiaalministeerium selgitas omavalitsustele lähinädalate vaktsineerimise plaane. Samuti anti ülevaade toiduabi uuest korraldusest.

Kaanefoto
31.12.2020

2021. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Jaanuarist aprillini makstakse haigushüvitist alates teisest päevast. 1. oktoobrist saavad kõik 65-aastased ja vanemad tasuta vaktsineerida gripi vastu. 1.aprillist tõuseb vanaduspension enam kui 20 euro võrra, selleks tõstetakse pensioni baasosas 16 euro võrra ning lapse kasvatamise eest suureneb pensionilisa. Rahvapension tõuseb 30 euro võrra.