Sa oled siin

Elatisabifondi loomine sai Riigikogult heakskiidu

Riigikogu võttis täna vastu perehüvitiste seaduse, mis koondab senised peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused ning hõlmab ka täiesti uut elatisabifondi skeemi. Viimase eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning rongavanematelt elatisvõlgade karm sissenõudmine.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Eestis piltlikult terve Narva linnatäis ehk 56 000 last, kes kasvavad üksikvanemaga ning veerand neist elavad olukorras, kus nad ei saa oma teiselt vanemalt elatist. „Uue seadusega astume jõuliselt üksinda last kasvatava vanema poolele ning tagame lapsele igakuiselt vähemalt sajaeurose elatisabi, mis nõutakse sisse teiselt, võlgu jäänud rongavanemalt.“

„Lapsed ei tohi olla kannatajaks vanemate omavaheliste suhete tõttu. Iga laps on oluline, ka need hinnanguliselt 14 000, kellel on probleeme elatisabi kättesaamisega. Riik peab suutma tagada kõikidele lastele head arenguvõimalused,“ ütles minister. „Kui seni on nõrgemaks pooleks olnud üksinda last kasvatavad vanemad, siis nüüd jõuvahekorrad muutuvad,“ lisas minister.

Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle kohustusi rikkunud vanemalt välja. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.  

Perehüvitiste seadusega muudetakse lisaks ka 19 eriseadust, mis on seotud Sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga 2017. aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist. „Senine praktika ei vasta enam ühiskonna vajadustele ja ootustele. Seega peab süsteem muutuma inimesele veelgi mugavamaks ja tõhusamaks,“ sõnas Tsahkna.

Lisaks sätestatakse eelnõuga ka elatisabi maksmise periood, mida pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani.

Elatisabifondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Veel uudiseid samal teemal

„Pean väga oluliseks, et piirkondlikult nähakse reaalset vajadust saada koordinatsioonimudel laiemalt tööle. Nii kujundame ühtset ja toimivat koostöömudelit, mis toetab valdkondade spetsialiste igapäevase töö tegemisel ning tagame, et inimesed saaksid parimal viisil abi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
11.09.2020|Sotsiaalministeerium

Mitmes piirkonnas käivitub inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudel

Suve alguses kuulutas sotsiaalministeerium välja konkursi, kuhu olid ühistaotlejatena oodatud kohalikud omavalitsused, piirkonda teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ning ka teiste seotud valdkondade partneritega ellu viima inimesekeskset koordinatsiooni mudelit.

"Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et töötukassal oleks rahalisi vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks olukorras, kus töötus lähiajal ilmselt suureneb. Pean väga oluliseks, et töötukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii tööinimeste kui töö kaotanute toetamiseks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
10.09.2020

Töötuskindlustusmakse määr säilib samal tasemel

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.