Sa oled siin

Erihoolekande tegevusjuhendajate palgamure saab peagi leevendust

Riik suunab erihoolekandeteenustesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, et tõsta teenuseosutajate võimekust pakkuda abivajajatele kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust. Riigi ootus on, et tööandjad tõstavad tegevusjuhendajate palkasid.

„Meie ootus on, et seda raha kasutatakse töötasude suurendamiseks, et leida ja ka hoida kvalifitseeritud töötajaid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekandeteenuseid osutavad organisatsioonid on korduvalt ministeeriumi poole pöördunud, et leida lahendus tegevusjuhendajate madalatele töötasudele. Juba tänavu lisanduva raha abil saavad tööandjad maksta tublidele inimestele paremat töötasu.“

Ministri sõnul läks ta 2019. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele kindla sooviga parandada erihoolekandes uute teenuskohtade loomise kõrval ka tööjõu olukorda. „Saime riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kindlustunde, et teenuse baasrahastus järgnevatel aastatel kasvab. Sotsiaalkindlustusameti sisemiste ümberkorralduste kaudu saame ka juba sel aastal suunata praeguste erihoolekandeteenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot,“ sõnas Iva.

Võimalus maksta suuremat töötasu aitab kaasa ka uute teenuskohtade loomisele. „Oleme sel aastal aktiivselt loomas uusi erihoolekande teenuskohti nii päeva- ja nädalahoiu, toetavateks teenusteks kui ka ööpäevaringseks hoolduseks, arvestades teenuse vajajate elukohta. Sotsiaalkindlustusamet on saanud tänavu rahastada kokku 257 uut teenuskohta,“ lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Määrusega tõstetakse kõikide erihoolekandeteenuste rahastust vähemalt 8%.

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta, sh päeva-ja nädalahoius  39, toetavatel teenustel  4612 ja ööpäevaringsel hooldusel  2443 kohta.

Määrus avaldatakse Riigi Teatajas 26. juulil. 

 

Varem samal teemal:

 

25.07.2018

Veel uudiseid samal teemal

Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot (2018.a 97,6 mln eurot). Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril (2018.a 375 649).
12.02.2019|Sotsiaalministeerium

Tänavune pensionitõus tuleb keskmiselt 8,4%

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4%.

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%).
05.02.2019|Sotsiaalministeerium

UURING: Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest sageli kellelegi rääkida

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%). Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.