Sa oled siin

Euroopa Komisjon hindab Eesti tegevust ravimresistentsuse ohjamisel

antibiootikumid
"Antibiootikumide hooletu kasutamise tagajärjel leviv mikroobide resistentsus on kujunemas üheks suuremaks globaalseks ohuks inimeste tervisele," ütles rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.

Sel nädalal, 25.-29. märtsini viibib Eestis visiidil Euroopa Komisjoni ja Euroopa Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuse ekspertide delegatsioon, kes tutvub Eesti tegevusega ravimresistentsuse leviku ennetamisel ja tõkestamisel. Visiidi käigus hinnatakse riiklikke meetmeid ja meie asutuste võimekust antibiootikumide vastutustundliku kasutuse tagamisel nii meditsiinis kui veterinaarias.

"Antibiootikumide hooletu kasutamise tagajärjel leviv mikroobide resistentsus on  kujunemas üheks suuremaks globaalseks ohuks inimeste tervisele. Eestis on ravimresistentsusest tingitud haiguskoormus ja tervishoiukulud seni veel väikesed võrreldes muu maailmaga, kuid rahvusvahelised organisatsioonid prognoosivad probleemi süvenemist kõikides riikides,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhtaja Heli Laarmann. „See on mitmetahuline probleem, mille ohjamiseks peame tulevastel aastatel tervise, veterinaaria ja keskkonna valdkondade koostööd oluliselt tihendama. Tervise valdkonnas koondame ravimresistentsuse tõkestamisele suunatud tegevused valmivasse rahvastiku tervise arengukavasse.“

Eestit külastavad Euroopa Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuse (ECDC) ning Euroopa Komisjoni eksperdid ning vaatlejad teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Visiidi eesmärk on hinnata Eesti olukorda ja võimekust ravimresistentsuse leviku tõkestamisel nii meditsiini, veterinaaria ja keskkonna valdkondades eraldi kui ka valdkondade üleselt.

Maaeluministeerium kinnitas 2017. aastal tegevuskava antibiootikumiresistentsuse leviku piiramiseks loomakasvatuses, seades eesmärgiks vähendada aastaks 2023 antibiootikumide kasutamist põllumajandus- ja lemmikloomadel 30 protsendi võrra. „Resistentsuse tekkimise ohu vähendamisel on oluline roll ka kõigil loomakasvatajatel. Euroopa võrdluses on Eestis looma kohta kasutatavad antibiootikumide kogused suhteliselt väiksed, kuid peame liikuma selles suunas, et antibiootikumide kasutamine oleks veelgi sihipärasem,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi.

Täna, 25. märtsil toimub avakohtumine, kus sotsiaalministeeriumi, maaeluministeeriumi,  keskkonnaministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi ning terviseameti eksperdid annavad ülevaate antibiootikumide kasutusest ja väljakirjutamisest nii tervishoius kui ka veterinaarmeditsiinis, infektsioonikontrolli nõuetest ja nende järgimisest, resistentsuse seirest keskkonnas, laborivõimekusest. Lisaks on kavas kohtumised Eesti Laborimeditsiini Ühingu ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ning Ravimiameti ja Eesti Haigekassa esindajatega.

Teisipäevast neljapäevani, 26.-28. märtsini külastavad Eestis viibivad eksperdid Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Ida-Tallinna Keskhaiglat, Tartu Ülikooli Kliinikumi, terviseametit, Tallinnas asuvat perearstikeskust ja apteeki ning Lääne-Tallinna Keskhaiglat. Samuti külastatakse looma- ja linnukasvatusettevõtet, lemmikloomapoodi ja Eesti Maaülikooli. Reedel, 29. märtsil tehakse visiidist kokkuvõtteid. Ekspertide hinnangud ja soovitused edastatakse kirjalikus raportis.

2018. aasta novembris ajakirjas The Lancet avaldatud andmetel haigestus 2015. aastal ainuüksi Euroopas antibiootikumidele resistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese. Neist ligi 33 000 suri, tervelt elatud eluaastaid kaotati hinnanguliselt üle 870 000. Need arvud on võrreldes 2007. aastaga kahekordistunud. Eestis oli sama uuringu andmeil 2015. aastal ravimresistentsusega seotud haigusjuhte 365 ja surmasid 15.

Taust:

  • Mikroobide resistentsus (AMR) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks.
  • Mikroobide antibiootikumiresistentsust põhjustavad liiga kergekäeline antibiootikumiravi määramine; inimesed, kes ei pea kinni määratud antibiootikumiravi kestusest; antibiootikumide ülemäärane kasutamine loomakasvatuses; ebapiisav nakkuste tõrje haiglates ja kliinikutes; puudulik hügieen; uute tõhusate antibiootikumide puudus.
  • Antibiootikumide liigsest või hooletust kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse levikut hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele.

Veel uudiseid samal teemal

ravimid
18.10.2019|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium saatis ravimiseaduse muudatused kooskõlastusringile

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamiseks ravimiseaduse muudatused, mille eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust ning ravimijäätmete kogumist ja õiget käitlemist.

rahvatervise seadus
18.10.2019|Sotsiaalministeerium

Uue rahvatervise seaduse eelnõu läks kooskõlastusringile

Sotsiaalministeerium saatis teistele ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks uue rahvatervise seaduse eelnõu. Rahvatervise seadusega pannakse paika rahvatervise valdkonna üldine korraldus ning nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Alates 1995. aastast senini kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga.