Sa oled siin

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kokkuleppele lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalustamise põhimõtetes

Eilsel sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel Luksemburgis leppisid liikmesriigid kokku ehk kinnitati üldine lähenemisviis lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, samuti sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse ning läbipaistvate töötingimuste direktiivi osas.

Ministrid arutasid nõukogu kohtumisel vanemapuhkuse ülekantamatu osa pikkust ja hüvitisi puudutavaid artikleid. „Eesti vanemahüvitise süsteem on üks heldemaid maailmas oma pikkuse poolest ning unikaalne ja heldeim ka oma paindlikkuse poolest. Seetõttu on Eesti teatud mõttes olnud ka teistele riikidele eeskujuks,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Eesti puhul äsja kinnitatud põhimõtted suuresti täna juba kehtivad, näiteks spetsiaalselt isadele mõeldud isapuhkus. Samas on mul hea meel, et Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal alustatud läbirääkimised on vilja kandnud ning oleme lapsevanemate ja hooldajate töö- ja pereelu parema tasakaalustamise olulistes põhimõtetes Euroopa Liidu tasemel kokkuleppele jõudnud“.

Direktiivi eelnõu esitas Euroopa Komisjon 2017. aasta aprillis. Eelnõus on ette nähtud miinimumnõuded, mille eesmärk on muuta töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks, pannes paika puhkuste ja hüvitiste saamise õigused. Arutelude tulemusel on direktiivi tekst muutunud palju paindlikumaks ning riikidele enam otsustusvabadust võimaldavaks.

Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse kokku leppimisega jõudis lõpule töö mahuka õigusaktide paketiga, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustushüvitisi, kui inimene elab ja töötab erinevates liikmesriikides. Nõukogu jõudis täna kokkuleppele töötushüvitiste peatükis, mis oli viimaseks killuks tervikpaketist. Eesistujana andis Eesti olulise panuse perehüvitiste ja pikaajalise hoolduse hüvitiste reeglite kaasajastamisse.

Muudatused puudutavad ka välismaal töötavaid eestlasi. Näiteks Soomes elab üle 50 000 eestimaalase, kellest ligi 25 000 on seal ametlikult tööl. Hinnanguliselt veel 15 000 inimest sõidavad pidevalt Eesti ja Soome vahel. Sihtgrupp, keda uus reeglistik võib potentsiaalselt puudutada, on seega üsna suur.

Lisaks kinnitati nõukogu kohtumisel ka eduaruanded võrdse kohtlemise direktiivi ning Euroopa Tööjõuameti eelnõu kohta. Samuti võeti vastu kolmed nõukogu järeldused, mis käsitlevad tulevikutööd, töötajate vaba liikumist ning varajase lapseea poliitikaid. Traditsiooniliselt toimus ministrite arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta teemadel ning kinnitati poliitiline kokkulepe tööhõivepoliitika suuniste osas.

22.06.2018

Veel uudiseid samal teemal

Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot (2018.a 97,6 mln eurot). Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril (2018.a 375 649).
12.02.2019|Sotsiaalministeerium

Tänavune pensionitõus tuleb keskmiselt 8,4%

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4%.

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%).
05.02.2019|Sotsiaalministeerium

UURING: Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest sageli kellelegi rääkida

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%). Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.