Sa oled siin

Euroopa väikeriikide terviseministrid kutsuvad üles vähendama ebavõrdsust

ÜRO säästva arengu eesmärgid aastaks 2030
ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 sisaldab teiste hulgas eesmärki võimaldada inimestele kõigis vanuserühmades hea tervis ja heaolu. See tähendab kõigi inimeste juurdepääsu vajalikele terviseteenustele ja ravimitele ning kaitset suurte ravikulude eest.

Jätkusuutliku arengu saavutamiseks tuleb võtta poliitiline eesmärk vähendada ebavõrdsust nii tervises kui ka ühiskonnas tervikuna, leitakse täna, 2. aprillil San Marinos toimuval Euroopa väikeriikide tervisepoliitika tippkohtumisel vastuvõetavas terviseministrite ühisavalduses.

Kohtumisel kohapeal viibiva tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul pole tervisepoliitika eesmärk pelgalt võimalikult kõrge keskmise eluea saavutamine, vaid ka erinevate ühiskonnarühmade vahel tervise ebavõrdsuse vähendamine. „Selleks, et erinevast soost, erineva haridustaseme, sissetuleku ja elukohaga inimestel oleksid võrdsemad võimalused elada täisväärtuslikku ja pikka elu, tuleb poliitikameetmete kavandamisel silmas pidada ka erinevate sihtrühmade vajadusi ning nende tervise mõjutamise võimalusi,“ ütles minister Riina Sikkut. „Inimeste tervist mõjutavad olulisel määral erinevad sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu haridus, sissetulek, sotsiaalne sidusus. Seega on rahva tervise toetamiseks tarvis paljude valdkondade esindajate ühiseid pingutusi.“

Ministri sõnul on teinud Eesti mitmeid olulisi edusamme, et võimaldada kõigile inimestele võrdseid võimalusi abi saada. „Eestis on hästi toimiv ravikindlustussüsteem ja suur osa vajalikke terviseteenuseid on kättesaadavad enamikule elanikkonnast, kellele ei kaasne sellega olulisi kulutusi. Samas peame endiselt otsima võimalusi, kuidas kaitsta veelgi tõhusamalt just haavatavamas olukorras olevat elanikkonda, kelle kulud tervishoiule on juba praegu suured või ligipääs arstiabile piiratud,“ ütles minister Riina Sikkut.

Minister tõi Eestist positiivse näitena 2018. aastal jõustunud uue täiendava ravimihüvitise süsteemi, mis on aidanud oluliselt vähendada kõrgema ravimivajadusega inimeste kulutusi retseptiravimitele ning seeläbi parandanud juurdepääsu ravimitele ja inimeste ravisoostumust. „Möödunud aastal sai rohkem kui 134 000 inimest tänu täiendavale ravimihüvitisele oma retseptiravimid kätte oluliselt soodsamalt. Inimeste arv, kes maksid aastas üle 300 euro retseptiravimite vältimatut omaosalust on vähenenud 17 000 inimeselt sajakonnale,“ ütles minister Riina Sikkut.

Väikeriikide tervisepoliitika juhid rõhutavad ühisavalduses, et jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb seada poliitikakujundamise keskmesse eesmärk vähendada ebavõrdsust. Kõigile inimestele turvalise ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks kutsuvad nad üles parandama valdkondade ja sektorite ülest koostööd nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka kogukondade tasandil, samuti nii riigiasutuste vahel kui ka valitsusväliste partnerite ja huvigruppidega.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb 31. märtsist kuni 2. aprillini San Marinos toimuval 6. Euroopa väikeriikide kõrgetasemelisel tervisepoliitika kohtumisel. Kohtumise teema on „Võrdsed võimalused ja kestlik areng: et mitte keegi ei jääks maha“. 

Taust:

  • Kuigi ebavõrdsus tervises Eestis aasta aastalt väheneb, on see jätkuvalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Üks ilmekamaid tervise ebavõrduse näitajaid Eestis on eeldatav eluiga.
  • Kui 2007. aastal oli meeste ja naiste oodatava eluea vahe 11,3 aastat, siis 2017. aastal oli Eestis meeste eeldatav eluiga 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat – see teeb lõheks 8,7 aastat. Euroopa Liidus oli 2016. aastal meeste eeldatav eluiga 78,9 aastat ja naistel 83,6 aastat ehk lõhe oli peaaegu poole väiksem – 5,4 aastat.
  • Naised püsivad Eestis ka kauem terved - 2017. aastal oli naistel tervena elatud eluaastaid 4,5 aasta võrra rohkem kui meestel. Kuigi lõhe pole nii suur kui eeldatava eluea puhul, on see siiski mitu korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,7 aastat).
  • Üks olulisemaid sotsiaalmajanduslikke tervisemõjureid on haridus. Kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga sünnihetkel oli 2017. aastal 9,6 aastat pikem kui põhiharidusega meestel. Sama näitaja naiste puhul oli 7,2 aastat.
  • Haridus mõjutab oluliselt inimese terviskäitumist. Juurviljade ja puuviljade vähene söömine, vähene füüsiline aktiivsus, soola ja magustatud jookide tarbimine jms on enam levinud madalama haridustasemega inimeste hulgas. Samas näiteks alkoholi tarbivad Eestis enam keskharidusega inimesed, võrreldes põhi- ja kõrgharidusega inimestega.

Veel uudiseid samal teemal

minister
11.10.2019|Sotsiaalministeerium

Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal

Eile ja täna, 10. ja 11. oktoobril toimus Viljandis Balti riikide terviseministrite ja tervisepoliitika juhtide 16. kohtumine. Kahepäevasel kohtumisel olid arutelul muudatused ja väljakutsed tervisesüsteemis ning maakonnahaiglate roll kogukonna tervise edendamisel.

inimuuringud
10.10.2019|Sotsiaalministeerium

Minister Kiik kinnitas Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu koosseisu

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas käskkirja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu moodustamiseks. Nõukogu loomisega ühendati kaks seni sotsiaalministeeriumi juures tegutsenud eetikakomiteed ning kaasati täiendavaid kompetentse. Teadusprojektidele hinnangu saamine muutub sellega edaspidi kiiremaks.