Sa oled siin

Heaolu arengukava liigub edasi Riigikogu arutelule

7. aprill 2016

Vabariigi Valitsus edastas täna Riigikogule arutamiseks heaolu arengukava aastateks 2016 - 2023. Arengukava koondab endasse töö- ja sotsiaalpoliitika prioriteedid ning sõnastab laiemalt võrdse kohtlemise eesmärgid.

„Kõik Eestis elavad inimesed peavad saama oma võimete kohaselt töö- ja ühiskonnaelus osaleda,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Seni on töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärgid olnud killustunud mitmete teiste arengukavade ja kontseptsioonide vahel. Selleks, et lahendada mitmeid olulisi ühiskonna probleeme, tuleb muudatusi teha mõlemas valdkonnas. See ei pruugi esmapilgul olla meeldiv, kuid tulevikku vaadates on need otsused hädavajalikud ,“ lisas Kuuse.

Vähenenud töövõimega inimeste ühiskonnas aktiivse osaluse võimaldamiseks käivitus sel aastal töövõimereform, mis keskendub inimeste tööturule sisenemisele ja seal püsimisele. Järjest rohkem pööratakse tähelepanu töövõime vähenemise ennetamisele nii töökeskkonna kui ka -suhete parendamise läbi. 

Uus arengukava on suunatud ka inimeste majandusliku toimetuleku parandamisele, pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele, hoolduskoormuse vähendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. „Üheks suurimaks väljakutseks vananeva rahvastikuga Eestis on pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine. Küsimus on, kas pensioniiga peaks olema seotud oodatava eluea kasvuga. Samuti tuleb ümber korraldada erihoolekandesektor ning luua inimestele võimalus saada abi ja hoolt oma kogukonnas,“ rääkis Kuuse.  

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta juulis heaks otsuse koostada uus valdkondlik arengukava sotsiaalkaitse ja võrdsete võimaluste poliitikavaldkonnas, et luua terviklik strateegiline lähenemine inimeste iseseisva toimetuleku parendamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks ühiskonnaelus. Arengukava prioriteetideks on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.

Arengukava abinõuete ja tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide ning Norra finantsmehhanismi vahenditest. Eelnõu jõustub üldises korras.