Sa oled siin

Homsest jõustuvad alkoholi müügipiirangud

jaekauplus
Väljapaneku piiramise eesmärk on, et inimesed saaksid käia poes nii, et neid ei suunataks esmatarbekaupade ostmisel alkoholiriiulite vahelt läbi. Foto: pixabay.com

Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga.

Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangute eesmärk on vähendada alkoholi tarbima kallutavate tegurite mõju just haavatavamatele gruppidele: alaealised, noored, lastega pered, alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega inimesed.

Alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav.

Alkoholi müügipiirangute nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kuivõrd kaupleja peab ise hindama, kuidas ta väljapaneku ümber korraldab, soovib 2019. aastal TTJA kauplejaid eelkõige nõustada. „Kui kaupleja ei ole teinud vajalike ümberkorraldusi või on teinud seda ebapiisavalt, siis esmajoones küsime kauplejalt põhjendusi ja selgitusi,“ ütles TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Meie soov pole kedagi karistada, vaid jõuda olukorrani, kus kaupleja täidab seadust ning muudatused täidaksid oma eesmärki. Samas, kui kaupleja on pahatahtlik ja ei tee TTJA-ga koostööd, siis peame käituma otsustavalt ja vajadusel ka ettevõtjat karistama.“

Muudatused puudutavad kõiki Eestis alkoholi jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid. Kõik kauplejad peavad oma tegevuses olema vastutustundlikud ning järgima kehtivaid seaduse nõudeid.

Taust:

  • Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele.
  • 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.
  • Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.
  • Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontakt:
Anne-Mai Helemäe
Kommunikatsiooniekspert
+372 6201 702
anne-mai.helemae@ttja.ee

Veel uudiseid samal teemal

küsitlus
26.11.2020|Sotsiaalministeerium

Küsitlus: Maskikandjate osakaal kasvas novembri keskpaigaks võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda

Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. Elanike toetus viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega jätkamiseks on kõrge, meetmete karmistamist toetavate inimeste osakaal suureneb. Novembri keskpaigaks kasvas maskikandjate osakaal võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda (25% → 62%), valmisolek COVID-19 vastu vaktsineerida püsib 60% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel novembri keskel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

tervishoid
25.11.2020

Minister Kiik: Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna, 25. novembril Arenguseire Keskuse raporti „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ esitlusel.