Sa oled siin

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab alla 60-aastastel teha AstraZeneca 2. doos kokkulepitud ajal

COVID-19 vaktsineerimine
„Kehtima jäi ettevaatusabinõuna märtsi keskel antud soovitus kasutada AstraZeneca vaktsiini üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks, st et kuni uute andmete laekumiseni ei soovitata alla 60-aastastel inimestel alustada uusi vaktsiinikuure AstraZeneca vaktsiiniga," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse.

Eile, 5. aprillil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas koos Eesti juhtivate immunoloogidega AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamise soovitusi. Komisjon soovitab juba alustatud AstraZeneca vaktsiinikuurid kindlasti kokkulepitud ajal 2. doosiga lõpuni teha. Kuni uute andmete laekumiseni soovitab komisjon jätkuvalt alustada uusi AstraZenecaga vaktsineerimisi üle 60-aastastel inimestel.

„Sel nädalal jõuavad kätte veebruaris esimese AstraZeneca vaktsiinidoosi saanud inimeste teiste dooside ajad. Seetõttu vaatas ekspertkomisjon uuesti üle AstraZeneca vaktsiini kasutamise soovitused,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. „Kehtima jäi ettevaatusabinõuna märtsi keskel antud soovitus kasutada AstraZeneca vaktsiini üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks, st et kuni uute andmete laekumiseni ei soovitata alla 60-aastastel inimestel alustada uusi vaktsiinikuure AstraZeneca vaktsiiniga. Nendel alla 60-aastastel inimestel, kes on ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, soovitavad eksperdid teha 2. doos kokkulepitud ajal ja sellega vaktsiinikuur lõpuni viia. Kui inimesel ei tekkinud tõsiseid terviseprobleeme 1. vaktsiinisüsti järel, on ekspertide hinnangul väga väike võimalus, et need võiksid avalduda 2. doosi järel. Kindlasti peaksid kõik vaktsineeritud oma tervist pärast vaktsineerimist tähelepanelikult jälgima ja vajadusel pöörduma nõu küsimiseks arsti poole.“

AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järel on erinevates riikides ette tulnud üliharvad seni veel teadmata toimemehhanismiga ebaharilikud trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhud, mille seost vaktsineerimisega pole kinnitatud, kuid mille seost vaktsineerimisega ei saa välistada. Kõnealused juhtumid on tuvastatud ca ühel vaktsineeritul 100 000 kohta. Euroopa Ravimiamet on praegu uurimas nende juhtude võimalikku toimemehhanismi ja seost vaktsiiniga. Euroopa Ravimiamet ei ole oma üldist ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiinile muutnud.

Komisjon rõhutas, et üle 60-aastastele (k.a.) inimestele pakub AstraZeneca vaktsiin endiselt turvalist kaitset COVID-19 haiguse vastu. Valdav osa trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhtumitest, mille puhul uuritakse seost vaktsineerimisega, on esinenud alla 60-aastastel inimestel ja üldist tromboosiriski (nt jalaveenide tromboos või ajuinsult) vaktsiin ei suurenda.

Komisjon soovitab mitte alustada AstraZeneca vaktsiiniga uusi vaktsiinikuure noorematel kui 60-aastastel inimestel, kuni on rohkem infot trombotsüütide vähesuse ja tromboosi tekkemehhanismi kohta, mis võimaldaks selle tekkimise riski hinnata ja vähendada.

Juba alustatud vaktsiinikuurid soovitab komisjon kindlasti lõpuni viia. Juhul, kui inimesel esimese doosi järel trombotsüütide vähesuse ja tromboosi sümptomid ei avaldunud, siis on komisjoni hinnangul väga väike võimalus, et need võiks avalduda 2. doosi järel. Alustatud kuuri pooleli jätmine ei ole soovitatav, kuna 2-doosilise vaktsiini puhul tekib maksimaalne kaitse pärast 2. vaktsiinidoosi. Samuti ei saa ühe vaktsiiniga alustatud vaktsiinikuuri lõpetada teise vaktsiiniga, kuna hetkel puuduvad andmed erinevate tootjate vaktsiinide kombineerimise kohta.

Komisjon soovitab pärast AstraZeneca COVID-19 vaktsiini saamist jälgida oma tervist 20 päeva jooksul ning kui esineb mõni järgmistest sümptomitest, pöörduda koheselt arsti poole:
- vaktsineerimise järgselt üle 3 päeva kestev palavik,
- hingeldus,
- rindkere- või kõhuvalu,
- jäseme turse või jahedus,
- tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,
- püsiv veritsus,
- väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vastane vaktsineerimine
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Uuring: Eesti inimeste valmidus end COVID-19 vastu vaktsineerida püsib kõrgel

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on vähenenud, kuid viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgitakse endiselt hoolsalt. Veidi on vähenenud kodus püsimine ja ootus piirangute leevendamiseks kasvab. Elanike soov end COVID-19 vastu vaktsineerida püsib kõrgel, selgub Riigikantselei tellimusel aprilli esimeses pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

COVID-19 vaktsineerimine
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Kõik veel vaktsineerimist ootavad üle 70-aastased peaksid endast perearstile märku andma

Eestis on praeguseks kõigist üle 70-aastastest vaktsineeritud üle Eesti enam kui pooled. Lähinädalatel Eestisse jõudvad vaktsiinikogused võimaldavad pakkuda vaktsineerimise võimalust kõigile üle 70-aastastele. Üle 70-aastased inimesed, kellele veel ei ole vaktsineerimisvõimalust pakutud või kes on varem vaktsineerimisest loobunud ja praeguseks ümber mõelnud, võiksid nüüd perearstikeskusele oma vaktsineerimissoovist märku anda.