Sa oled siin

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab AstraZeneca COVID-19 vaktsiini alla 70-aastatele

COVID-19 vaktsiin
COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise juhtrühm otsustab immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele ja olemasolevale COVID-19 vaktsineerimise plaanile tuginedes AstraZeneca esimeste tarnetega saabuvate vaktsiinide jaotuse sihtrühmade ja vaktsineerijate vahel lähipäevil.

Eile, 3. veebruaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon sõnastas soovitused Euroopa Liidu müügiloa saanud AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks Eestis. Ekspertkomisjon soovitab kasutada vaktsiini alla 70-aastate inimeste vaktsineerimiseks ja manustada teine vaktsiinidoos 8 nädalat pärast esimest doosi.

Avaldame riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused täismahus.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks Eestis

1. Kasutada AstraZeneca COVID-19 vaktsiini alla 70-aastaste inimeste COVID-19 haiguse vastaseks immuniseerimiseks.

  • Andmed AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse kohta vanemaealistel on vähesed ning uuringud vanemaealiste sihtrühmas jätkuvad. Ohutusandmed näitavad eakatel vähemalt sama head talutavust kui noorematel täiskasvanutel (vaktsineerimisega seotud reaktsioonid olid eakatel kergemad ja harvemad kui noorematel täiskasvanutel).
  • AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kliiniliste uuringute käigus kogutud andmed näitavad head immunogeensust* ka vanemaealistel.
  • Arvestades head immunogeensust ning talutavust ka üle 65-aastastel, jättis Euroopa Ravimiamet vaktsiini kasutamise ülemise eapiiri lahtiseks ehk riikidele otsustada.
  • Olemasolevaid immunogeensus- ja ohutusandmeid võib ekstrapoleerida kuni 70-aastastele inimestele, kõrgema vanuse puhul tuleks otsustamisel kasuks käimasolevate uuringute tulemused.
  • COVID-19 vaktsineerimise riskirühma kuuluvad COVID-19 vaktsineerimise plaani järgi ea poolest üle 70-aastased (k.a);
  • Riigid on lähenenud AstraZeneca vaktsiiniga immuniseerimise ülemise vanusepiiri seadmisele erinevalt, enamasti vastavalt riigis kokku lepitud riskirühma määratlusele, mis Eestis on alates 70. eluaastast (k.a). Soome on valinud samasuguse lähenemise.
  • Kliiniliste uuringute andmete põhjal on AstraZeneca vaktsiin efektiivne raskete COVID-19 haigusjuhtude ennetamisel (kliinilistes uuringutes neid vaktsineeritutel ei esinenud) ning selles osas erinevust võrreldes teiste EL müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinidega ei ole.
  • Sümptomaatiliste haigusjuhtude ennetamisel on AstraZeneca vaktsiini efektiivsus 60%, st et vaktsineerimine hoiab ära sümptomaatilised haigusjuhud vähemalt kuuel juhul kümnest.
  • Asümptomaatilise nakkuse ärahoidmise kohta pole hetkel piisavalt andmeid, nagu ka teiste EL müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinide puhul.

2. Manustada AstraZeneca COVID-19 vaktsiini teine doos 8 nädalat pärast esimest doosi.

  • Nii korralduslikke kui ka kommunikatiivseid aspekte kaaludes tuleb täpsustada AstraZeneca vaktsiiniomaduste kokkuvõttes toodud kahe doosi manustamise vahemikku 4-12 nädalat ning soovitada kindlat aega teise doosi manustamiseks.
  • Vaktsineerijatel on korralduslikult lihtsam pidada teise doosi manustamise suhtes 4- või 8- või 12-nädalast arvestust.
  • Kliiniliste uuringute andmed AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse osas näitavad, et 1. ja 2. doosi vahel tuleks eelistada pikemat intervalli kui 6 nädalat, kuna efektiivsus on siis tõenäoliselt veidi parem.
  • Üle 12-nädalase vahemiku korral ei ole kindel, kas umbes kolm nädalat pärast esimest doosi tekkiv kaitse kestab teise doosi manustamiseni.
  • Vaktsineerijate praktiline kogemus on näidanud, et mida pikem on dooside vaheline ajavahemik, seda suurem on risk 2. doosi manustamise edasilükkamiseks või ärajäämiseks.
  • 8 nädalat on optimaalne aeg, sest võimaldab jätta ruumi manustada 2. doos enne 12. nädalat (maksimaalne aeg vaktsiiniomaduste kokkuvõtte järgi 2. doosi manustamiseks), kui 2. doosi manustamine peaks mingil põhjusel edasi lükkuma.

3. Võimaldada inimestele, kelle vaktsineerimine on terviseseisundist tulenevalt võimalik vaid kodus, COVID-19 vaktsineerimist AstraZeneca vaktsiiniga.

  • Inimesi, kes ei saa liikumispuude või muu terviseseisundist tuleneva põhjuse tõttu perearstikeskusesse vaktsineerima minna või keda ei saa sinna viia, võiks vaktsineerida kodus.
  • Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini koju transportimine ei ole võimalik, AstraZeneca vaktsiinil on mõnevõrra leebemad säilitustingimused ning selle vaktsiiniga oleks kodus vaktsineerimine võimalik.
  • Alternatiiviks kodus vaktsineerimisele oleks vaktsineerida riskirühma inimese vahetu hooldaja ja/või temaga koos elavad lähedased, kuid praegu on asümptomaatilise nakkuse vältimise osas COVID-19 vaktsiinide puhul andmeid vähe ja seetõttu ei pruugi olla lähedaste või hooldaja vaktsineerimine riskirühma inimese kaitsmiseks piisav.
  • Kuigi andmed AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse kohta vanemaealistel on hetkel vähesed, on AstraZeneca vaktsiin efektiivne raske COVID-19 haiguse vältimisel ning sellest tulenevalt on soovitatav kaaluda kodus oleva riskirühma inimese vaktsineerimist AstraZeneca vaktsiiniga.
  • Kodus olevasse riskirühma ei kuulu ainult eakad, vaid ka nooremad inimesed. Eakate puhul saab eeldada, et efektiivsuse andmed tulevikus täienevad. 

4. Pfizer/BioNTechi ja Moderna COVID-19 vaktsiini kasutada piiratud vaktsiinikoguste korral esmajärgus üle 70-aastaste (k.a).

5. Soovitused vaadatakse üle ja neid kohandatakse vastavalt täienevatele andmetele.

*immunogeensus - vaktsiini võime kutsuda esile immuunvastus

Taust:

  • AstraZeneca vaktsiini esimene saadetis jõuab praeguse info kohaselt Eestisse 7. veebruaril ja selles on 7200 vaktsiinidoosi. COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise juhtrühm otsustab immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele ja olemasolevale COVID-19 vaktsineerimise plaanile tuginedes AstraZeneca esimeste tarnetega saabuvate vaktsiinide jaotuse sihtrühmade ja vaktsineerijate vahel lähipäevil.
  • COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
  • Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 uuring
15.05.2021|Sotsiaalministeerium

Uuring: Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal, vaktsineerimisvalmidus on endiselt kõrge

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal ning langema on hakanud ka hoolsus ohutusmeetmete järgimisel. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib aga jätkuvalt kõrgel tasemel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel mai alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

COVID-19 vaktsiin
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida läbipõdenuid alates 6. kuust pärast tervenemist

Eile, 13. mail kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas COVID-19 vaktsineerimise ja vaktsiinidega seotud soovitusi. Komisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga alates 6. kuust pärast tervenemist. Erinevate COVID-19 vaktsiinide kombineerimist ekspertkomisjon jätkuvalt ei soovita.